14.10.2019
Laupäeval 12.10 külastasime Taorminat. Lootuses ja ootuses, et turismi kõrghooaeg hakkab lõppema ja inimesi on mõistlikus koguses. Kodust sõidame sinna ca 1h, vahepeal on tasuline kiirtee lõik, mis maksab lõpuks 80 senti.
Ühel hetkel ütles Rasmus tagaistmelt, et ohhh vaadake kui lahe, keegi on linna mäe otsa teinud. Vaatasime ja arutasime, et näe on jah kõrgele teised selle teinud. Lõpuks selgus, et see oligi Taormina vanalinna osa, kuhu me läksime. Mul oli omast arust mingil määral kodutöö tehtud aga see fakt ei tulnud kusagilt välja, et see mäe otsas asub 🙂 Igatahes oli sinna vahva sõita nagu ikka siinsetel teedel, ikka mäest üles ja sinkavonka. Linnakese serva on ehitatud suur 7 korruseline parkimismaja, me mahtusime lõpuks neljandale korrusele. Sõit oli samasugune nagu T1 parkimismajas, ainult tee on kaks korda kitsam. Betoonäärised olid kõik autodest maha jäänud värve täis. Harjunud Eesti parkimismajadega võtsime uljalt suuna esimesele korrusele. Jõudes parkla sissepääsu juurde tekkis kahtlus, et siin peab vist üles minema. Mõeldud tehtud ja suundusime tagasi üles seitsmendale korrusele, kust saigi linna peale minna.
Osa teest on sammastele ehitatud 
Parkla katus
Vaade rannikule oli muidugi muljet avaldav. Linnake mäe otsas on ise väga väike aga ülimalt armas. Turiste oli, aga täiesti mõistlikus koguses, küünarnuki tunnet ei tekkinud. Tänavad olid väga värvirikkad, peamiselt kollased toonid aga see tekitas kuidagi sellise rõõmsa ja helge tunde.
Cannolide kohvik 
Turistid ja lahe maja
Morgana – “Armastus kolme apelsini vastu” austajatel ehk kangastub midagi 😀 
Värvilised majad
Kitsad kõrvaltänavad – antiigipoeke 
Värviline kõrvaltänav – kunstipoe tänav
Ilusad kollased majad 
Linnaplats, purskkaev ja turistid
Vaatasime üle mõlemad linna sisenevad väravad. Lõunas on Porta Catania ja Põhjas on Porta Messina, mis on ehitatud 1808.
Porta Catania 
Porta Messina
Linnas asub ka suur ja uhke Rooma teater, mis on taastatud ja kus toimuvad etendused. Kuna me Siracusas käisime juba Rooma teatrit vaatamas, siis seekord ei läinud. Küll olen ma nõus seda külastama, kui meile mõned külalised tulevad ja Taorminasse minna kavatsevad 🙂 Täpsemat infot saab selle kohta siit lingilt: https://www.parconaxostaormina.com/
Linnakeses on suur ja ilus park Villa Comunale, mis on lastud ehitada Lady Florence Trevelyan poolt, kes oli Inglismaa Kuninganna Victoria nõbu. Park on kahe tasandiline ning ülemises osas on ka mälestusmärgid sõduritele, mis paigaldati sinna hiljem. Park on ilus ning seal on mitu huvitavat ehitist, mida imetleda. Taimestik on ka rikkalik, suvel arvatavasti õitseb seal veel rohkem, kui praegu.
Mälestusmärk 
Kutsikas on suureks kasvanud, varsti on mu pikkune …
Maja pargi territooriumil 
Pildil on poisi kuju, kellel on vares peas … See vares oli tõmbenumbriks, kõik pildistasid 😀
Puhke- ja mängunurk 
Lady Florence Trevelyan büst
Lisaks on linnas veel üks vanast ajast pärit vaatamisväärsus – Naumachia, mis on siis suur Rooma müür, 122m pikk ja 5m kõrge ning on ehitatud 2 sajandil. Kuna see on üles ehitatud, siis ma ei tea palju seal on säilinud seda päris vana osa.
Lõpuks maandusime sööma. Söögikoht oli ise taas sellisel ägedal kitsal kõrvaltänaval nagu need siin ikka on ja oli ka vahvalt värviline. Süüa oodates oli väga lahe vaadata, kuidas all tänava otsas turistid kõik äkki seisma jäid ja pildistasid. Mõned turnisid ka trepile ja tegid selfisid, igatahes oli neid vahva jälgida. Ise ju samasugune 😀 Me oleme nüüd väga paljude inimeste piltide peal 🙂 Loodetavasti ei ole koledasti suu ammuli pizzat suhu toppimas 😀 Kuidagi nii on juhtunud, et need ülimalt harvad korrad, kui me välja sööma oleme sattunud, oleme tellinud pizzat. Me ikka peame selle oma pizzaahju kuumaks kütma ja katsetused ära tegema. Mul on pizza jahu ja kuivpärm juba olemas, nüüd võiks keegi selle ahju ka küdema panna 😉
Vaade tänavale, kus pilte hoolega tehti 
Vaade üles poole, kliendid ja teenindaja
Meie söök … Rasmusel oli kala 
Kui on kass, siis on Rasmus pilti tegemas või siis mina pilti tegemas ja Rasmus kassi paitamas, seekord esimene variant.
See linn on tõeliselt rahustav ja nauditav – ei tea, kas põhjuseks oli see, et sain eelkaitsmisele, Jaak sai aru mida inimesed rääkisid või lihtsalt imeline ilm – iagathes nautisime seda kogu perega. Tagasi läheme ka – esiteks oskavad seal inimesed inglise keelt, söögikohas teenindajad ei rääkinud aga seal oli kaks meest, kes vabalt kelt valdasid – omanikud või lihtsalt tase kõrgemal – nemad võtsid tellimusi, suhtlesid klientidega ning arveldasid. Teenindajad – ka ainult mehed – katsid ja koristasid laudu. Poes ja kohvikutes räägiti vabalt inglise keelt. Ühes jäätisekohvikus küsiti minult, kas oleme Soomest … Teiseks jäi meil rand ju külastamata, tegemist on ju ikkagi suvituslinnaga, seega tuleb üles otsida ka need augud, kust randa saab ja seal on üks äge väike saareke, mida ka usinasti pildistatakse. Mul see ka ju ikkagi vaja üle vaadata! Kolmandaks, pargis on üks popp kuju – mees ja naine, mida ka kõvasti on pildistatud aga ma ei leidnud seda üles, seega tuleb see ka ikkagi üles otsida. Koju tagasi sõites nägime rannas umbes kolme päevitajat ja kahte suppajat. Seega hooaeg veel kestab!
