9.12.2019
Oleme juba pikemat aega tahtnud taas Siracusasse minna aga alati on midagi vahele tulnud. Seekord õnnestus – laupäeval oli imeline ilm, tervised olid enam vähem kõigil normis (Rasmusel kerge köha) ja siht Siracusa käimata tänavaid uudistama minna. Oleme otsustanud, et kui tahame linna peale minna, siis läheme Siracusasse. See oleks sama nagu Keila elanikud tahaks Tallinna kondama minna 😉 Teine valik oleks Catania aga see on ikkagi liiga suur ja lärmakas, Siracusa on armas ning hubane nagu Pärnu.
Seekord parkisime väljas hotelli ees parklas, kus samuti tund maksis 1.50€. Jaak küll leiab, et meil ei ole mõtet parkimise eest maksta, kuna auto on USA registris ja kui tahetakse trahvida, siis omaniku infot välja ei anta. Seega kui on silt, et auto veetakse ära, pigem mitte parkida aga kui lihtsalt trahv, siis ei peaks teoreetiliselt maksma. Minu korralikkus seda ei luba, seega peab olema kõik nii nagu ette nähtud, kui peab maksma siis peab maksma. Eelmisel korral keeldusid mehed turule tulemast, kuna sealt tuli üsna vänget kala haisu aga siis oli ka veel suvi. Seekord nii tugevat aroomi ei olnud. Turg oli väga äge! Plaanisin tagasiteel kõvasti kraami kokku osta aga juhtus nii, et selleks ajaks oli turg juba kinni. Seega tähelepanek edaspidiseks, ka turg läheb 14:00 kinni ja enne seda peab ära käima. Parim leid turult olid pähklid – lõpuks leidsin ma odavad kohalikud pähklid üles – mandlid, india pähklid jne kõik 10€ kilo. Uuel aastal läheb suuremaks ostmiseks. Kala valik oli ka muljetavaldav aga jätkuvalt ei tunne ma enamus kalu ega oska nendega midagi peale hakata 😀 Aga eks vaikselt peab otsast ostma ja katsetama hakkama.
Erinevas versioonis oliive 
Siin oli turg – nüüd on läbu
Linnakese tänavad olid mõnusalt tühjad. Väga vähe inimesi oli – kohalikud, kes olid ilusti riides ja käisid kirikus ning väga üksikud turistid. Nagu oma linnakeses jalutaks, osadel tänavatel ei tule kedagi vastu. Eelmisel korral sellist luksust ei olnud. Lähenesime linnale teiselt poolt ja sattusime väga ilusale promenaadile. Lisaks leidsime väga vahva imepisikese pargi, kus olid väga omapärased puud – juured kasvasid okstelt alla. Rasmus rääkis, et see pidi olema mingi viirus, neile koolis oli räägitud. Ma ei oska vastu vaielda ega kinnitada ja ei ole viitsinud ka netist täpsemat infot otsida. Jalutasime promenaadil, uudistasime veelkord Fonte Aretusat, kus olid hiigesuured pardid. Avastasime veel käimata tänavaid ning uudistasime päevitajaid. Pole neil kohalikel midagi talv, kiskusid joped mah aja viskasid päikese kätte pikali – tõelised päikesefännid. Seekord otsustasime seekord ka katedraali sisse vaadata, eelmine kord oli seal meeletu järjekord. Sissepääs oli 2€, ma ei tea, kas suvel on mõni teine hind. Katedraal oli seest väga tagasihoidlik. Ajaloo hõngu oli tunda – osad sambad olid veel Rooma ajastust. Igatahes peale Peterburi ja Suurbritannia kirikuid ja katedraale tunduvad teised kõik ikka väga väikesed ja tavalised. Kuna oli päikseline ilm, siis vitraažidest tekkisid väga ilusad kujutised, see oli üks tore elamus. Söögikohti on seal muidugi igal sammul, otsisin siis mõne, mis on paljukiidetud ja silma jäi A Putia – 4,6 tärni 1158 arvustaja tulemusel – see on ikka väga kõva tulemus, sellise koguse inimeste peale. Koht oli väike aga väga hubane. Peagi oli söögikoht pilgeni rahvast täis ja tekkis isegi järjekord. Seega tõesti popp koht. Söögid olid tõesti head ja Jaagu sõnul ka odav. Ta hindab seda selliselt, kui inimese kohta on arve alla 20€ siis on odav. Selles kohas ei olnud ka teeninduse maksu – teistes kohtades on inimese pealt tasu arvel olnud, keskeltläbi on see 1.50€ inimene.
Täiesti inimtühjad tänavad 
Jõulud
Kohalikud on ennast juba ammu jopesse ja saabastesse pakkinud. Me oleme ka juba paksemad riided välja otsinud – ketsid ja teksapüksid on au sees ning lisaks oleme pika varrukaga pusad ja paksemad kampsunid välja otsinud. Laupäeval kohtasime ka tõeliseid turiste, kellel oli jätkuvalt suvi! Küll jah kisusime me ka ennast lühikese varruka väele, kui päikese käes kõndisime. Majade vahel, kus päike ei paistnud siis tuli ikka midagi peale tõmmata.
Teise advendi puhul otsustasime taas pizzat teha. Seekord olime juba natuke kogenenumad ja pizzategu õnnestus paremini. Rasmus küll neid ei söönud aga oli meile suureks abimeheks. Viis ning tõi pizzad köögi ja pizzamaja vahel ning kattis meile laua. Popcorn oli eelroaks 😀
Lõpetuseks vahvad pilvetupsud, mis taevalaotuses ringi seiklesid.
