6.01.2020
Kirjutamisele on nüüd väga suur vahe sisse jäänud. Selle aja jooksul on nii ühte kui teist jõudnud juhtuda.
Üks suur etapp mu elus on saanud läbi – üliõpilase staatusest olen nüüd prii. 12.12.2019 oli kaitsmine ja see läks väga edukalt – ajast jäi küll natuke puudu aga tulemusega olen väga rahul, hinne “4” ja bakalaureus käes. Kuna mul on siin aega vabalt käes, siis mõtlen, et peaks kuidagi haridusteed jätkama, kui tagasi Eestis olla ja taas töö ning kodu kõrvalt koolis käima hakata, ei tundu ahvatlev. Praegu oleks hea aeg endale pühenduda ning vaadata, mis võimalusi pakutakse. Lisaks muidugi on prioriteet itaalia keele õppimine 🙂
Lõpetamise kuupäeva sain teada suhteliselt hilja 3.12 ja siis lennukipileteid osta oli juba suhteliselt keeruline. Mul oli kindel soov tulla varem, et jõuaks sisse elada ja juba natuke inimestega kohtuda. Paraku ei olnud enam normaalseid lende ja tulek jäi ikkagi viimasele hetkele. Tallinna lendu oodates harjutasin Frankfurti lennujaamas kaitsmise kõne, et ikka aja sisse jääks, kõrval laudadest inimesed võisid mind küll imelikult vaadata. Lennuk pidi jõudma 23.50 aga jõudis 0.30 12.12, magada sain umbes 6 tundi, seega kaitsmine oli peamiselt adrenaliini pealt. Peale kaitsmist ja ühe mõnusa borši supi söömist tabas mind maailma väsimus ja ma olin nõus kohe sinna supitaldrikusse magama jääma nagu beebid, kes jala pealt kukuvad 😀
Olime Eestis üsna pikalt – mina 12.12.2019 – 4.01.2020 ja pere tuli 18.12.2019 järgi, koos lahkusime 5.01. Lennuk oli väga vara 6.40 aga see-eest jõudsime Cataniasse juba 12.05 siinse aja järgi. Minu Eestis olemisse mahtus palju toredaid kohtumisi – tunnetasin selgelt, kuidas ma ikka osadest inimestest väga puudust tunnen. Enne aru ei saa, kui taas näen. Kõige ekstreemsem külaskäik oli pingipooliku juurde Helsinkisse. Meil oli novembri lõpus klassikokkutulek, paraku ma ei saanud minna ja kui Katrin mulle peale kokkutulekut häälteate jättis, tundsin ma vastupandamatut soovi teda näha. Mu ajagraafikus oli üks vaba pühapäev, seega sai kiirelt kokku lepitud, et teen päevase tripi Helsinkisse talle külla. Sain ilusti oma Tallinki punktid ära realiseerida ja küll oli tore teda ning ta tüdrukuid näha 🙂 Tagasi tulek oli muidugi ka väike seiklus, kuna suutsin õigest laevast maha jääda 😀 Tegime siis natuke aega parajaks ja läksin järgmise laevaga, mis oli see nn kruiisikas, mis sõidab Tallinna 3,5 tundi ja millel oli suures koguses purjus soomlasi. Ma hiilisin mingi kell restorani, võtsin buffee ja tiksusin peaaegu terve reisi seal ning lugesin endiselt kolleegilt laenatud Sitsiilia reisi raamatut, et ka vihjeid järgmisteks väljasõitudeks saada. Kõik päevad, mis ma Tallinnas olin oli ca 2-3 erinevat kohtumist päevas. Kõige tihedamalt täis oli 13.12, kui olin T1 erinevates söögikohtades erinevate inimestega ajavahemikul 13:00 – 22:30 😀 See oli tõeline jutustamise ralli.
Vaatamata sellele, et olen paksult täis D- ja C-vitamiini, suutsin ma Eestis omale köha hankida. Ma ei tea, millal mul viimati köha oli … Mul käib põskkoopa põletik või lümfid on paistes aga mitte köha. Rasmus jäi tõbiseks juba Catanias, neil koolis oli mingi viirus sees, seega tema oli juba enne Eestisse tulekut nohus ja köhas. Enesetunne oli meil mõlemal hea ja palavikku ei olnud, seega ei lasknud me oma plaane rikkuda. 19.12 sõitsime Pärnusse puhkama. Olime kaks ööd Tervise Paradisiis, Rasmus üks päev avastas, et ta võiks nüüd Sitsiilias mõnda veekeskusesse minna aga paraku on siin need kohad ainult suvel avatud, vähemalt need, mis meile lähedale jäävad, seega otsustasime siis Eestis sinna minna ja kuhu mujale, kui ikka Pärnusse. Järgmised kaks ööd olime Villa Wessetis ja kutsusin ema ka sinna, saime vana aasta sees ikka kokku ka. Pärnus oli tore, vaatamata sellele, et tervis just kõige parem ei olnud ning veekeskust ja saunu täiel rinnal nautida ei saanud. Neljapäeval oli veekeskus ikka täitsa tühi, meie ja veel võib-olla 10 inimest nagu privaatne SPA 🙂 Reedel oli rahvast juba rohkem ja siis olime lühemalt.
Jõulud veetsime Jaagu maakodus – palju head sööki, sauna, palju jutustamist ja lehmad! Kui eelnevalt oli maja ümber lihtsalt avatud maa, kus sai ringi seigelda ja Rasmus ATV-ga kilomeetreid mõõtis, siis nüüd on aed ümber ja lehmad luusivad ringi. Seega akendest ei näe enam kitsekesi vaid hoopis lehmi ja meie oleme nende jaoks üsna huvitav vaatepilt, mida uudistama tullakse 🙂
Tallinnas oli kohustuslik käik jõuluturule. Rasmus tegi väikese tiiru ka uisuplatsil ning samuti vaatasime üle Noblessneri. Sealne jõulukuusk oli peaaegu sama uhke nagu Raekoja platsil. Rasmusega saime kaks korda jõuluturul käia – vana aasta sees oma perega ja uuel aastal jalutsaime minu emaga ka tiiru. Noblessner oli täiesti teist moodi – minu armsa lemmiku Noble kohviku asemel on nüüd uued peened söögikohad. Käisime ka ühes neist – Lore bistroos söömas – meie jaoks on bistroo natuke teise tähendusega, see oli ikka pigem restorani tüüp söögikoht.
Aastavahetuseks kutsusime ennast sõpradele külla. Siinkohal ei saa mainimata jätta, et oleme lõpmata tänulikud auto eest! Oleme traditsiooniliselt juba mitu aastat nende juures aastat vahetanud, eelmine aasta oli erand. Täna hommikul just Google photos tegi ülevaate aasta tagustest piltidest ja üks seeria oli aastavahetuse pildid, päris armas oli vaadata – lapsed on vahepeal suureks saanud 🙂 Öösel õhku visatud mõte järgmine aastavahetus Sitsiilias vastu võtta on teretulnud! Kuigi praegu päikest võtta ei saa ja meres ujuda ka mitte, siis meil on siin valge ja päike! Aasta vahetus meeleolukalt, lapsed möllasid ja isegi Rasmus, kes tavaliselt omaette nokitseb oli terve selle reisi väga seltskondlik ning jutukas. Mõjub korralikult, kui ainsad inimesed kellega eesti keeles rääkida saab on vanemad, siis Eestisse tulles on nõus rohkem suhtlema 😀 Pildile on teda ikka keeruline püüda – teeme nüüd ilusa pildi lõpeb tavaliselt nii:
Üle ega ümber ei saa ma ka oma kallitest lauamängu kaaslastest, viimastel kordadel on küll pool seltskonda jätnud tulemata aga tuumik on esindatud olnud! Seekord olid lapsed ka ja täitsa tore oli. Rasmusele meeldis muidugi eriti, Gretel on ju kaks kassi!
Eestis käik läks väga hästi – mina sain edukalt kooli lõpetatud, Rasmus sai eesti keele vastatud ja vahearvestused tehtud – väga tubli poiss, nägin ära peaaegu kõik enda jaoks olulised inimesed, mõnega jäi erinevatel asjaoludel paraku kohtumata aga juuni ei ole enam kaugel. Jaak sai oma vajalikud asjatoimetused toimetatud ning kohtuda oma inimestega. Ilm ei ole Eestis küll kiita – pime ja hall. Ime, et inimestel seal kaamos tekib – sellises halluses ja pimeduses polegi muud oodata. Hetkel oleme otsustanud, et sel aastal oleme jõulud ja aastavahetuse Sitsiilias aga eks paistab, mis tegelikult teeme. Siin on vähemalt päeval valge 🙂 Rasmus tahtis Eestisse jääda – kodune tunne, kõik on tuttav ning keelest saab aru, saab rohkem iseseisev olla ning üksi ringi hulkuda. Paraku peab ta siiski veel 2,5 aastat meiega siin Sitsiilias vastu pidama 😉 Viimasel päeval veetsime meeldivalt aega mu tädi juures, kes meid poputas ning vaatasime üle Mirteli, kes usinasti aina suuremaks kasvab.
Jaagul ja tundub, et mujal Euroopas seal hulgas ka Sitsiilias on täna vaba päev. Olin nõus ise Rasmuse kooli viima ja baasis aega veetma. Ameeriklastel ei ole püha, seega kool hakkas tänasest pihta. Jaak on ikka kurtnud, et ta tahaks ka nautida seda mida mina – pere läheb hommikul ära ja päev on ainult minu päralt. Täna sain seda talle siis võimaldada, magas nii kaua kui soovis ja saab oma päeva veeta nii nagu soovib. Küll ei ole ta vaimustatud sellest osast, mis puudutab maja koristamist, söögi tegemist ja pesu pesemist 😀 Saabusime tagasi Sitsiilasse siis eile 5.01 kella 12.05 paiku, lennud sujusid ja tagasi tulles olid ootamise aeg hea lühike. Kuna andsime kohvri eelmisel õhtul ära – vahemärkus tulevikuks, kohvri saab ära anda aga soovitavalt siis, kui lennufirma check-in on avatud. Seekord tuli kena neiu meile vastu ja võttis kohvri enne vastu. Kohver saabus lindile viimaste seas, hakkasime juba ärevust tundma, et peame kohvrit taga otsima hakkama aga lõpuks kõik sujus. Auto parkis pikaajalises parklas (18,5 päeva maksis 85€) ja saime kiirelt koju. Catania tervitas meid päikesepaiste ja 18 kraadise soojaga. Ja siin on valge ja päike! Koju jõudes avastasime, et meil on vahepeal jälle gaas otsa saanud. Viimati täideti seda 29.11. Jaak keeras ära tulles termostaadi 20 kraadi peale aga ööd on ikka külmad ja maja puhub läbi seega, arvatavasti küttis kõvasti ja nii see gaas kulus. Perenaine on ka veidi murelik, et meil gaas nii ruttu otsa sai. Oleks pidanud täielikult välja lülitama aga eks järgmistel kordadel oleme targemad 🙂 Kuna täna gaasifirma ei tööta, siis ta saab homme meile gaasi tellida. Eelmisel korral saime ülikiiresti, juba järgmisel päeval, eks siis paistab kuidas seekord õnnestub. Õhtu tervitas meid tormiga, enne ei ole tuul otse mere pealt puhunud ja see oli uus kogemus. Köögi terrassil puhus tuul suvemööbli ümber ja paigast ning see on võrdlemisi raske, raske puust mööbel. Tuul vihises ja vuhises võredes ning õue minnes tahtis ära puhuda. Hommikuks õnneks rauges ja sõites teel eriti mingeid kahjustusi silma ei jäänud. Kooli oli väga mõnus sõita, tee oli täiesti tühi, riigi pühad on ikka toredad, liiklust praktiliselt polegi.
Edaspidi proovin siis rohkem ka meie igapäeva rutiinist kirjutada – sain sõbrannalt märkuse, et võiks seda rohkem kajastada 😀 Lisaks uuriti, mis mul praegusel perioodil seljas on, seda näeb all olevalt pildilt. Tennised vahetasin tossude vastu. Kuna täna oli põhjatuul, siis oli üsna jahe (ca 12 kraadi), varjus päikese käes oli küll ülimalt mõnus.
