07.08.2022
Jaagul oli kindel soov Caltagironesse keraamikat ostma minna, et kinke osta. Šokolaadi on toodud juba küll, et nüüd võiks midagi muud Sitsiiliale iseloomulikku vaadata. Vaatasime oma kalendrile otsa ja laupäev 23.07 oli selline vabam päev ning käisime ja tegime oma ostud ära. Kui me muidu oleme hommikused seiklejad, siis seekord läksime hoopis pealelõunal. Hommikust aega kasutasime koristamiseks, pakkimiseks ja sorteerimiseks. Lisaks lootsime, et ehk on õhtu poole natukenegi jahedam, kuid see oli küll unelmate soov ja temperatuur alla 32 kraadi ei kukkunudki. Käisime läbi suuremad ja väiksemad keraamikapoed, kuni lõpuks saime kõik mis soovisime. Mul tekkis idee osta rõdule lillepott, mis jääks Sitsiiliat meenutama. Seda oli suhteliselt keeruline osta, sest ega neid tavalisi potte eriti ei olnudki, ülekaalus on ju need pea kujudega potid, mis mulle kohe üldse ei meeldi. Lisaks ostsime mõned kausikesed ja suveniire, mida kinkida. Vaatasime üle ka trepid ja limpsisime gelatot, kui treppide juurde saabus esimene pruutpaar pilte tegema. Pigem, püüdis küll pilku üks külaline, kes oli suisa kolme meesterahvaga pilti tulnud tegema. Ma pidin ju ka teda jäädvustama 😉 Natuke edasi jalutades nägime järgmist pruutpaari ja Jaak juba ütles, et nüüd läheb küll treppide peal riiuks, kes pilte saab teha. Järgmise nurga taga saime kokku kolmanda paariga. See on ikka hea, et neil piisavas koguses kirikuid on, kõik mahuvad ära. Treppe on küll jah, ainult üks, aga õnneks on see piisavalt kõrge, seega on lootust, et kõik oma pildid tehtud saavad. Kolmest paarist tundus meile kõige õnnelikum viimane, need vähemalt naeratasid ja musitasid ja üldse tundusid õnnelikud. Eelmised kaks olid tõsised ja naistel olid eriti kurjad näod ees … Küllap aimasid, et trepil läheb kitsaks 😀
Lisaks oli peatänava ääres pudukauba müüjaid iga meetri tagant, miks või kellele ei saanud me aru, kuid väga kole oli igatahes …
Traditsiooniliselt olid lätlased Lätis puhkamas ja kuna neid seekord tabas koroona, siis nad pikendasid oma puhkust nädala võrra. Eelmine aasta jäi neil koer haigeks, siis nad olid ka nädala kauem ära. Kuna nad jäid Lätti, siis nad ei saanud meie grillpeost osa võtta ja pidime eraldi kokkusaamise kokku leppima. Kuna neil olid ka külalised, siis oli meid kohe hulgim. Viimane pidulik õhtusöök lätlastega oli Siracusas, restoranis Colapesce, esmaspäeva 25.07 õhtul. Käisime samas kohas, kus Pille ja Triinuga lõunat sõime ja kuhu Vased sööma saatsin. Kuna kõik olid selle kohaga rahul, siis otsustasime lätlastega ka seal õhtustada. Kuna see läks juba 19:00 kinni, siis pidime suhteliselt vara alustama ja muidugi jäid lätlased hiljaks, kuigi meil paluti väga täpselt kohal olla, et köök läheb 18:30 kinni. Lätlased jõudsid peale poolt alles kohale, me olime eelroad ja esimesed joogid juba ära jõudnud tarbida. Kuna me olime suur seltskond, siis nad kööki ikkagi kinni ei pannud ja teenindasid meid ära. Toidud olid jätkuvalt maitsvad ja teenindus suurepärane. Nad olid ka omale ühe välismaalase tööle võtnud, ühe noormehe, kes ideaalselt inglise keelt valdas. Mul oli kohe deja vu tunne Castelmola Turrisi Bariga, kus Maltalt pärit naisterahvas oli sõbrannale appi tulnud, et teenindada inglise keelt kõnelevaid kliente. Meil oli kaval plaan peale õhtusööki natuke turistid olla ja suveniiripoodides ringi konnata. Tahtsime osta Modica šokolaadi ja vaadata, kas on müügil vanas stiilis Sitsiilia kaarti. Šokolaadid jäid muidugi ostmata, sest need me unustasime ära, keskendusime ainult pildile, kuid seda ei olnud. Küll saime teada, et keraamika on vähemalt kaks korda kallim, kui otse Caltagironest ostes. Seega edaspidi, kui on soovi Sitsiilia originaal keraamikat osta, siis sõita kindlasti Caltagironesse, saate kaks kuni kolm korda odavamalt. Saame soodsamaid poode ka soovitada. Kondasime natuke Siracusas ringi ja suundusime tagasi koju. Selgus, et lätlaste sõbrad olid juba teist korda neil külas ja nad on enamuse saarest läbi sõitnud. Nüüd võtavad rahulikult ja lihtsalt kulgevad ning teevad tegevusi, mis eelmine kord tegemata jäid. Lätlastega on alati lõbus, seekord oli väiksem ja vanem tüdruk kodus koos külaliste lastega ja kaasad oli ainult keskmine piiga. Me olime kogu perega. Ikkagi viimane Siracusa külastus sel aastal. Lapsed juba rõõmustasid, et hakkame koju minema, kui meestel tuli mõte veel natuke istuda ja veini juua. Sattusime turu juurde täiesti suvalisse kohta, mis oli täielik turistikas ja Jaak ütles, et vein ei kõlvanud mitte kuhugi. Lisaks tulid sinna moosekandid mängima ja pärast käisid käis pikal raha küsimas. Elu on läinud tagasi koroona aegsesse perioodi …
Peale seda, kui Flo ja Marie meile Augusta jäätise kohvikut reklaamisid ja me seal Vaskedega ka korra ära käisime, jäid meid need ikka vaevama, vähemalt mind küll. Seega sattusime selle vähese aja jooksul sinna kaks korda veel. Ja tõesti, gelatod maitsesid täiesti imeliselt! Ostsin pisikesed vahvlis versioonid kaasa ka, 10tk, et saame degusteerida. Ka need maitsesid hästi. Kahju muidugi, et me selle nii hilja avastasime … Mõnes mõttes muidugi hea ka, muidu oleks kogu aeg seal maiustamas käinud 😉
Aeg sai kuidagi ootamatult otsa ja paljud planeeritud asjad jäid tegemata. Pidime ostma kaasa palju Nutella küpsiseid, mis kõigile väga maitsesid ning rõngamakarone, et saaksin Jaagule tema lemmikut rõngapastat teha. Meile kogu aeg tundus, et aega on ja aega on, kuniks Jaak neljapäeval, kui meid koliti, peale auto ümber registreerimist veel Lidlisse neid ostma tormas. Makarone sai, küpsiseid oli täpselt üks pakk 😀 Lisaks valisime Bricomanist välja väga ilusa vannitoamööbli ja seda juba üsna ammu. Selline ilus kaarega valamu kapp, üks riiulike ja kapike seina peale. Kuna meil on vähe ruumi, siis sellised väikesed sobiksid ideaalselt ja lisaks meeldis meile värv. Kolmapäeva õhtul, 27.08 läksime siis ostma, kuna jõudsime enne sulgemist ja järjekorras oli 20 inimest, otsustasime, et Jaak läheb neljapäeva hommikul kohe ostma, enne kui tööle autot ümber registreerima läheb. Jõudis ta sinna muidugi peale registreerimist ja seisis ilusti 30 minutit järjekorras ka ära, et siis teada saada, et valamukappi neil ei ole … Möhhh, mis mõttes ei ole?! No, kui ei ole, siis ei ole, vaatame siis Eestist. Nüüd on jälle see targutamise koht, et kui leiad midagi, mis meeldib, siis osta kohe ära, kolm kuud tagasi äkki oleks veel see kapp olnud või vähemalt tellida saanud … Aga noh, mis läinud, see läinud … Üldse jäid meil need nänni ostmised kõik viimasele minutile. Nutella küpsiseid ostis Jaak laupäeval, päev enne äralendu viis pakki, millest kaks on nüüd seal kadunud kohvris. Šokolaadid ostsime üldse alles hirmsa hinna eest lennujaamas ja valik oli ülimalt nigel. Seekord on kingiks lihtsalt kohtumised meiega 😉
Ma sain lõpuks juuksurisse! 2.08.
Nüüd said vist küll kõik asjad, mis vajasid veel Sitsiilia kohta kirjutamist ära kirjutatud. Kui midagi peaks meenuma, küll ma siis teen sellel teemal mõne postituse. Järgnevad nädalad ja võibolla ka kuud pühendan ma meie sisseelamisele Eestis ning esimestes postitustes on peamine rõhk kindlasti korteri remondil. Edaspidi siis juba näis, mis sisuks kujunema hakkab, päris unarusse ma blogi jätte ei tahaks. Ma loodan, et elu pakub ka edaspidi põnevust ja saan siin erinevatel teemadel heietada 😉
Ilm on õnneks olnud enam vähem, kuigi ikka külm minu jaoks ja natuke nutan taga oma pusa, mis rändama läinud kohvris on, praegu ainult üks kampsunike, millega pean leppima. Ahjaaa, kolimisfirma helistas ka nädala keskel, küsisid Jaagu isikukoodi kindlustuse tarbeks (kuklas hakkas kohe punane lipp, punane lipp!!! lehvima) ja ütlesid, et saavad asjad tuua 19.08. Ummm no selge, siis on meil kolm nädalat aega remonti teha, kuid milleks neile kindlustuse jaoks juba infot on vaja?! Ma tõesti loodan, et see on rutiin ja tegelikult me asjad jõuavad ühes tükis ja tervetena kohale. Kohver rändab siiani oma rada mööda, äkki uue nädala alguses selgub midagi, täna oli Cataniast lend …
Ilusat suve jätku ja püsige terved!
