27.01.2020
Eelmine nädal oli ilma mõttes kehvake, suisa viis päeva oli pilvine ja ilma päikeseta …. Jajajahhh mu kallid kaasmaalased, te selle peale teatate, et hea, et Eestis terve sügise peale üldse viis päeva päikest oli. Kui oled ikkagi harjunud, et iga päev on päike, siis ilma selleta on ikka veidikene veider. Neljapäev oli taas ilus ja päikseline, mis peale ma otsustasin natuke riideid vähemaks kiskuda ehk jaki pealt visata ning baasis pargis nina päikese poole lükata. Asi lõppes muidugi sellega, et tuul suutis mind sellel meeldival ajahetkel külastada ja mu tundlikud lümfid andsid taas otsad. Seega reedel vaevlesin kaela- ja peavalude käes, ei olnud meeldiv. Õnneks oli reede vaba päev, seega ei pidanud kuhugi sõitma. Eilseks oli tervis jälle kombes ja meil õues tõeline kevad! Vahepeal suisa 20 kraadi ja ülimalt soe. Väga mõnus, selline Sitsiilia mulle meeldib 🙂 Muidu on jäänud päevased temperatuurid 14-17 kraadi vahele, kui on pilvine ja tuuline siis on ikka jahe ja ei tundu üldse nii soe. Öösiti on nüüdseks 10-12 kraadi. Muidu langeb ikka sinna 5-8 kraadini. Meie elukohas on olnud kogu aeg meeldivalt soe, Catanias baasis oli mõnel hommikul ikka autodel aknad jääs ja maa härmas. Seega on ööd siin teatud piirkondades ikka külmad ka olnud. Etna jalamil olevates linnades on natuke lumekirmet ka sadanud, nii moe pärast ja ühel või kahel päeval, mis on päeval kohe ära sulanud. Seega talved on siin pehmed, kuid niiskus ja kui juhtub olema pilvine ja tuuline ilm, tekitavad ikka üsna suure jaheduse tunde. Kuid jätkuvalt olen seisukohal, et kliima vaates on siin palju mõnusam kui Eestis.
Apelsini hooaeg on ikka täies hoos. Sõidan ja tee ääred on täis neid ilusaid suuri oranže vilju – pidevalt on soov raksu minna ja neid noppida. Praegu on need ülimalt magusad ja mahlased. Ma ei ole jätkuvalt aru saanud, kus Augustas turg on ja kas üldse on, sest talumehed ja muidu kaupmehed seisavad oma autodega lihtsalt tee või ringtee ääres ja müüvad kaupu. Kuna parkimisega on kitsas ja mul jätkuvalt ei ole loomuses keset teed lihtsalt seisma jääda, siis ma ei ole ka nende kaupmeeste käest siiani apelsine ostnud. Küll eelmisel nädalal, kui sõitsin teise baasi oli tee ääres onuke, kes müüs apelsine. Parkimiseks oli ruumi kõvasti ja ma sain lõpuks oma apelsinid ostetud. Jaak pärast muidugi natuke pahandas, et seal müüakse kalli hinnaga ameeriklastele, et turult saab odavamalt. Nojahhh, kuna ma pole peale Siracusa ühtegi lähedal asuvat mõnusat turgu leidnud (ma ei ole muidugi eriti intensiivselt otsinud ka) siis ostsin selle onu käest, kasvõi emotsiooni pärast ja kohaliku taluelu toetuseks. Sain 3€ eest 3,5kg apelsine ehk kilo hind oli 1€. Mulle tundub, et nad müüvad kõiki asju 1€ eest, olgu siis saiakesed, apelsinind või viinamarjad … Kohalikele võibolla odavamalt aga välismaalastele natuke kallimalt. Kuna ma iga päev ei osta, siis ma ei ole ka eriti õnnetu, kui küsitaksegi rohkem, kui peaks.
Välja kujunenud kombe kohaselt, kui üksi jään, siis peab mingi asjaga midagi kusagil juhtuma. Kolmapäeval baasist koju sõites hakkas auto riidlema, et kontrolli rehve. Nojahh, ma ei ole üheski bensiinijaamas märganud seda kohta, kus saaks rehvirõhku reguleerida. Kirjutasin siis ühele eestlasele, kes siin elab, et kus ja kuidas nad oma autode rehvirõhku reguleerivad. Selgus, et siin on ikkagi ka kõikides bensiinijaamades see võimalus olemas. Selge, sõitsin siis neljapäeval siin lähimasse bensiinijaama, mis on hästi pisike. Jaak ütles, et seal töötab üks hästi suur onu, kes oskab ka inglise keelt. Esmapilgul ei näinud ma küll mingit rehvirõhu reguleerimist võimaldavat vidinat. Küsisin siis onu käest, kus saab. Ta lahkelt saatis mu seal kõrvale olevasse autoremonditöökotta, et seal saab reguleerida. Eeeee, okei, sõitsin siis sinna juurde aga kuna kedagi ei olnud ja üldse tundus see koht veidikene kahtlane sõitsin hoopis Jaagu töökoha baasi, neil on seal samuti autoremondi töökoda. Sinna sõites ma seda apelsini onu nägingi. Kuna ma olen seal baasisi elus üks või kaks korda ainult käinud ja mitte kunagi ise sõitnud, siis oli Google Maps mu parim sõber. Baasisi sees eksis Maps küll natuke ära aga õnneks seal olid juba sildid ja maksimaalne kiirus 20km/h, seega sain kenasti kohale seigeldud. Vahemärkusena, seda 20km /h võtakse baasides väga tõsiselt. Üks päev mõõdeti siin kooli omas lausa kiirust! Leidsin ka üles ka koha, kus sai rehvirõhku reguleerida ja asusin toimetama. Sain rehvidele ikka mitu tiiru peale teha ja esimesed katsed väga ei õnnestunud aga lõpuks sain rõhu normaalseks tagasi ja olin enda üle kole uhke. Esimest korda elus reguleerisin auto rehvides õhku. Nagu mu abikaasa armastab mulle öelda, et mul on tõeline lenduri sündroom – ma ainult sõidan – bensiin, õli, auto hooldus, pesu jne. juhtuvad kõik ju iseenesest 😀 Nii hull muidugi asi ei ole aga jah, miks ma peaksin ise vaeva nägema ja nende asjadega sehmerdama, kui mul on mees olemas, kes seda kõike teha saab, eriti siin riigis.
Eelmisel nädalal baasi sõites otsustasin, et kasutan Waze rakendust, olen seda kogu aeg mõelnud, et kui kuhugi läheme, siis prooviks Waze´ga sõita. Teoreetiliselt peaks see rakendus olema intelligentsem ning andma kõige ajakohasema info. No kui Maps eksib ära, siis Waze ei saa siin üldse hakkama aga ma annan talle veel võimaluse, äkki lihtsalt oli paha päev. Lisaks, kui Eestis või mujal Euroopas Waze kasutada, siis on tee täis neid pisikesi kasutajate sümboleid, kes kõik Waze kasutavad. Mis te arvate, mitut kasutajat ma siin nägin?! Mitte ühtegi on õige vastus. Sitsiilia teed on moodsatele rakendustele müsteeriumiks. Kuna rakendusi keegi ei kasuta, siis ei ole need ka ajakohased. Kohalikuna on muidugi lihtne seigelda, mitte kohalikuna või kui turistina ringi seikled, siis on õnnemäng, kas saad hea tee peale või oled jälle naabrimehe tagahoovis. Seega sildid – mis siin vähegi loetavad ja nähtavad on, päästavad päeva. Harvad ei ole juhtumid, kus autojuhid on segaduses. Olen ise ka mitu korda valesti kaarti lugenud ja pahandada saanud, et õigest teeotsast mööda panime aga kuna teed hargnevad tihedalt ja Google Maps ei suuda kaarti normaalselt näidata, siis lähebki valesti. See oli ka üks põhjuseid, miks tahtsin Waze proovida, et äkki see näitab neid teede lahknemisi paremini. Eelmisel nädalal sattusin kaks korda järjest juhtumitele, kus teede hargnemiste kohal jäid autod lihtsalt keset teed seisma, üks neist oli veel rekka – nagu päriselt! kiirtee maha keeramisel jääd lihtsalt seisma. See juhtum on täiesti tavapärane, et kui aeglustusrada tekib, siis väga üksikud reastuvad kohe ümber, maha keeramist kiputakse viimasele minutile jätma, seega tuleb nendes kohtades olla ekstra tähelepanelik, sest iial ei tea, kas auto mis 120-ga või kiiremini mööda kihutab, järgmisel hetkel raginal ette ei keera. Tavapärane on ka see, et kui maha keeramisest mööda sõidetakse, siis tagurdatakse tagasi … kiirteel, selle servas siis ukerdatakse. Kuna praegu põõsad ei kasva ja talve tulekuga pügati need maha ka, siis on isegi silte näha 🙂 Osad sildid on kuumuse käes muidugi juba mustaks tõmbunud ehk ära põlenud jälgedega, siis nende nägemisest on muidugi vähe kasu, lugeda nagunii midagi ei ole.
Olen eelnevalt ka kirjutanud, et kiiruste näitavad liiklusmärgid on siin moe pärast. Keegi neid ei jälgi. Hetkel on kiirteel peale tunnelit remonditööd ja sõidame mööda teist teed, mis märkide järgi on kogu pikkuses 50km/h kiirusega. Ma ei ole kohanud veel ühtegi autot, mis sellisel kiirusel sõidaks. Isegi need ohtlike veostega autod ja suured masinad sõidavad nii kiiresti, kui neil auto lubab. Kuna seda teed eriti ei armastata, sest seal on suured autod, on see tee meeldivalt tühi ja liiklus rahulik. Õnneks ei ole meile eriti neid suuri autosid teele ette ka jäänud, seega oleme saanud kiirelt kooli ja koju. Kui teid remonditakse, siis on ju ka kiirust piiravad märgid väljas aga need on ka jälle niisama, seni kuni tee peal ei ole oranži lipuga vehkivaid mehi, seni sõidetakse tavapärase kiirusega. Seega kui keegi lipuga vehib tähendab, et tuleb kiirus maha võtta. Ma olen isegi ühe korra neid mehi näinud, kolm või neli tükki väikeste vahedega seisavad ja lehvitavad lippe nagu paraadil 🙂 Kiirus võetakse siis ka muidugi maha, kui tee ei võimalda nii kiiresti sõita kui tahaks või remondi käigus ongi ebamugavalt kitsas või paha tee. Suunatuld kasutavad turistid ja korralikud Eurooplased, kes siia on kolinud aga see tuleb väga kiiresti, et enam ei näita. Ma mitu korda olen ennast tabanud sellelt, et hmmmm suunatuli jäi näitamata. Eestis on väga väga väga hea liikluskultuur, nautige!
Rasmusel algas täna kolmas veerand, ma hästi ei saagi aru kuidas siin neid nimetatakse, kui hinnete lehte vaadata, siis on neil tsüklid ja kaks semestrit. Laps on tubli neljaline, osad hinded on paranenud osad läinud kehvemaks nagu ikka ühel koolipoisil olema peab. Õnneks on Rasmus jätkuvalt see, kes õpetaja sõna kuulab. Kui õpetaja ütleb, et tuleb midagi teha või nii peab olema, siis ta ka teeb. Reedel-laupäeval oli ta lugemise osas laisavõitu, seega veetis ta eilse pealelõuna raamatuid lugedes. Üks raamat oli Kennedy kohta, ma ei saanudki hästi aru, miks nad pidid persooni kohta lugema, kas peab mingi essee kirjutama või tuleb sellest rääkida. Õpetaja ka midagi ei ole kirjutanud seega eks paistab, mis selle eesmärk siis oli. Rasmus on ka ühes videos, mis tutvustab DoDEA Euroopa koolides läbi viidud programmi, mille eesmärk oli tekitada lastes programmeerimise huvi. Video on nähtav SIIT. Meesterahvas, kes räägib on nende õpetaja ja Rasmus on kahel korral kaadris näha. Meie väike kuulsus.
Mõni postitus tagasi, kus käisime Ragusas ja tagasi sõites olid mäenõlvad kaetud kiviaedadega ja ma arvasin, et tegemist on loomadele mõeldud aedadega. Selgub, et need on ka miskid vaatamisväärsused ja ajalooline mälestus. Ma ei oskagi seda eesti keelde tõlkida aga tegemist on “art of dry stone walls” ehitistega, mis on alates 2018 kantud samuti Unesco päranditesse. Täpsemalt saab lugeda SIIT.
Eile käisime Decos leivajahil – saime ka 🙂 Lisaks muidugi pidin ostma igast muud näksi. Midagi ei ole teha, Decos on igasuguseid põnevaid asju müügil aga see mõjub kehvasti mu rahakotile. Sama raha eest saan Lidlis terve nädala söögid ostetud, kui Deco huvitavaid asju ostes ja proovides. Samas, kui ei proovi siis ei tea ju ka millega tegu ja kui soov näiteks midagi muud süüa või külalistele midagi pakkuda on hea teada, mis need põnevad asjad kõik on. Eile ostsin näiteks mingit juustu, mida sai pannil teha. Röstisin siis ahjus leiva ja juustu ning värske kirsstomat kõrvale ja maitses jumalikult. Pilt jäi tegemata, kui juhtun seda veel sööma, siis teen pildi ka. Samuti on seal palju huvitavaid küpsiseid, seekord jäid silma sarnased küpsised nagu Eestis on need kihilised šokolaadiküpsised, mis mulle väga maitsevad. Siin on need tehtud ilma moosita, kihtide vahel ongi ainult šokolaad ja seega väga magusad. Lisaks ostsin veel mingi küpsetise laadse toote, maitseb hirmus hästi aga ma ei oska hetkel kuidagi öelda, mis see on. Nagu õhukesed taignalehed oleks fritüüritud ja tuhksuhkrut peale raputatud. Ma loodan, et see ei ole järgmine makaronitaigen, mis on magusaks tehtud 😀 Need igatahes on head ja tunduvad olema miskid traditsioonilised karnevali aja küpsised, kuna neid müüakse sellises pakendis ja nimetus oli ka karnevaliga seotud. Hetkel on poed täis ka erinevaid karnevali riideid. Saan aru, et kuulus on see Veneetsia karneval, mis sel aastal on 8.02 aga üle riigi tähistatakse seda. Sitsiilias on Aciariales lausa igal veebruari nädalavahetusel karneval. Seega läheb siin nüüd suuremaks karnevalitamiseks. Lisaks tähistatakse 3.02 ja 5.02 Catanias pühak Agata päeva. Täpsemalt saab selle kohta lugeda SIIT. Kui siia tulles saiapoiss meile saiakesi müüs ja me ühe nendest tissideks ristisime, siis on neil päriselt ka sellised koogikesed, mis ongi pühendatud pühak Agatale, kelle rinnad ära lõigati.
Siis kui õues on külm ja peab natuke rohkem riideid selga panema:
