02.12.2022
… kogu aeg on reede 😀
Minu mälestustes oli me kodu kogu aeg soe ja ma sain olla lühikeste riietega ning paljajalu. Nojahh, nüüd olen ma riides nagu Sitsiilias, pikad püksid, sokid ja pusa seljas. Hirmsasti tahaks ka vahepeal fliisi sisse ennast mässida. Seega hetkel ma küll ei tunne, et siin oleks soojem ja parem, kui Sistsiilia kodus oli. Temperatuur on toas 21-23 vahel aga no tõesti, mul on kogu aeg külm! Jaak küll ütles, et vanasti oli meil 25 kraadi ringis. Tundub, et uued alumised naabrid ei kasuta enam kaminat või ei küta tube nii soojaks, seega ei tule soojust enam niipalju meile ka. Lisaks avastasin, et külm vuhiseb uste või akende vahelt sisse, lisaks ka põranda vahelt. Seega põrandaliistud tuleb üsna kiirelt panna. Enne muidugi tuleb kõvasti silikooni vmt. vahele lasta, et külm kimbutama ei tuleks. Aga tuleb olla positiivne, varsti tuleb ju kevad!
Ja teine asi, kogu aeg on reede 😀 Nagu tõesti, aru ma ei saa, kuhu see aeg kaob. Reeded mulle muidugi meeldivad, siis tuleb kohe nädalavahetus, kuid ikkagi, kuhu need teised päevad kõik haihtuvad?!
Ehitus kodus seisab. Eelmisel nädalal saime kööki pistikud pandud. Alguses pidid pistikud saabuma detsembri keskel, kuid saime varem kätte. Soovitus, kui tahate ilusaid pistikuid või lüliteid minge Esvikasse! Lisaks sai Jaak kraanikausi aluse sahtli ja riiuli tehtud. Ma sain paar kasti jälle lahti pakkida ning esimest korda õmblusmasina töökorda seada, peale 2 aastat, kuid õmblemiseni ei jõudnud, liiga pime oli. Sel nädalavahetusel uus katse, äkki siis on päeval ehk natuke rohkem valgust. Jaak käis nädalavahetusel maal ka, tõi viimased materjalid ning viis asju eest ära. Paraku selgus, et kodus midagi ikkagi teha ei saa, pole ruumi. Lisaks ei saa ka tööl olevas töökojas ehitada, sest see asub õues ning seal on võimalus lihtsalt ära külmuda ning see on ka väike ruum, kus meie pikki laudu ei olegi võimalik saagida või lihvida. Seega tuleb me ehitus pausile jätta ja oodata soojemaid ilmasid. Kapiuksed, puuduolevad riiulid, kummut ja esikumööbel peavad oma aega ootama. Ma südamest loodan, et diivanilaua äkki ikka saame varem, muidu ei saa me ühtegi külalist kutsuda … Aga alternatiivseid tegevusi on jätkuvalt mitu, näiteks ukse- ja põrandaliistud panna, esiku lagi ära teha, aknaavad parandada ja värvida. Toast kogu ehitusega seotud kraam ära viia.
Käisin sel nädalal Stockholmis tööreisil. Väga tüütu on käia tööreisil, esiteks oled terve päeva tööl, siis lähed laeva ja jätkad töötegemist, eriti kui oled koos kolleegidega, kellega on vaja koostööd teha. Lõpuks ajab tühi kõht sööma. Õnneks siis lõppeb töö tegemine ära ja saab lõõgastuda. Esimesel õhtul olin suht rahulik ja kobisin juba kesköö paiku magama. Sain tuttavaks veel osade kolleegidega, kes töötavad meil meelelahutuses. Üks tüüp, Marek, kes on seal ka juba 12-13 aastat töötanud heli ja valgustehnikuna, on lisaks ise ka pillimees, mängib näiteks mõnikord Ultima Thules , oli nii minnes kui tulles meiega ühel laeval. Tagasi tulles olid ta kolleegid ka, kes tulid käbi Helsingi, seega tagasi jõudes oli neid juba rohkem ja mul oli väga lõbus. Ülimalt toredad inimesed olid, üks neiu ütles nagu ta teaks mind juba mitu aastat 😀 Väga tore on niiviisi kolleegidega tuttavaks saada. Lisaks tutvusin ka DJ-ga, kes muidu pidi olema firma omanik, kust me tavaliselt DJ-sid rendime. Igatahes sain tutvusi ning teine õhtu venis kole pikale ning sain alles 3:00 paiku kajutisse. Kuid see üleval oldud aeg oli väga lõbus!
Stockholm tervitas meid päiksega, tuju oli hea ja päev oli väga toimekas ning pingeline. Õhtul jätkasime laevas tööd ning 18:00 paiku saime lõpuks sööma ka. Meie Rootsi kolleegid, kelle juures käisime, olid meiega sama laeva peal, neil oli tiimiüritus. Seega oli ikka natuke inimesi ka, kuid muidu oli ikka väga nukker olukord, laev oli praktiliselt tühi. Esimesel õhtul sõime buffes, tahtsin meie uut jõulumenüüd maitsta ja oi kui hästi kõik maitses. Teisel õhtul olime Aleksandra restoranis ja jälle, imelised toidud ja suurepärane teenindus. Teisel õhtul läksime restorani direktori jutule, kui ta tagatoast välja tuli oli ta näost valge ja jalad värisesid. Pärast sain teada, et kui neile öeldakse, et kontorist on keegi, siis tavaliselt saavad nad sõimata. Me kiitsime neid taevani ja tagasi ning palusin kõigile tublidele töötajatele pika pai teha. Peale seda kui ta suurest üllatusest taas rääkida suutis, muutus ta väga jutukaks 🙂
Hakkasin massaažis käima, see nädal jäi küll vahele, kuid kolm seanssi sain ära käia ja olemine on palju parem. Lisaks jõudsin ka mõned korrad kodus trenni teha, kuid paraku ei ole ma selles eriti järjepidev, kuigi peaks. Kasvõi 20-30 minutit, selle aja ma ju ometi võiksin leida …
Tööl on tempokas, olen juba mitu teemat endale külge haakinud ja arvatavasti oleks veelgi rohkem, kui ülemus kätt ette ei paneks ning ei korrutaks, et ma teiste tööd ära ei teeks 😀 Praegu ma ju entusiast ja laiskvorstid haistavad võimalust 😉 Igatahes on olnud toimekad ajad ning järjest rohkem hakkavad mul peas seosed tekkima. Muidugi huvitav on see, et paljud räägivad täiskuust ja kuidas see inimesi mõjutab. Siiani ei ole ma seda tundnud, kuid Stockholmist tagasi tulles oli mul üks koosolek, mida ma juhin ja see läks küll täiesti käest ära! Inimesed, keda ma tean aastaid ning kes peaksid olema minuga ühes paadis kõigutasid seda üsna kõvasti. Kuna ma olin üsna väsinud ja ei olnud õhtuks just kõige teravam, siis ma lihtsalt enamuse ajast istusin nagu puuga pähe saanud ning mõtlesin, et ma käisin ju ainult korraks Stockholmis, käisin ju, ja kuidas ma sattusin paar päeva hiljem täiesti uude firmasse, kus ma enam oma kolleege ära ei tunne!? Igatahes see oli väga kummaline kogemus. Täna muidugi sai osade inimestega suheldes asjad selgemaks, kuid ikkagi nagu mismõttes?! Ülemus ütles ka, et see on nii kummaline, et umbes nädal ette hakkab ta tajuma, et täiskuu hakkab lähenema, sest koosolekutel hakkavad emotsioonid täiega üle keema ja vaadates, millal täiskuu on, siis ongi tavaliselt nädala raadiuses. Aga kogemustest me õpime. Ahjaaa, täna sõime lõunat koos ühe kolleegiga, kes oli ka mu koosolekul ja ütles, et jumala normaalne koosolek oli ju ja ütles kaks nime, et nende koosolekutel saad tõeliseid tundepuhanguid tunda. Õnneks ma ei tea neid inimesi ja äkki ma ei saagi tundma 😉
Külastasime ka meie logistikakeskusladu. Täiesti ebareaalne, kui suur see on ja millises koguses kaupa. See oli ikka täiesti absurdne ning see kõik on ka kogu aeg ringluses, laos ei seisa praktiliselt midagi. Maast laeni riiulid täis alkoholi, kosmeetikat ja kuivaineid. Ma olin ausalt öeldes kergelt šokeeritud. Kuid külastus oli väga silmi avav, mul on nüüd terve protsessi ahel teada. Kindlasti on igas firmas omad loogikad, kuid meie ladu oli piisavalt suur, et suurem pilt selgeks saada. Ja Somersby siidri austajatele, soovitan seda mitte juua, meil oli seal üks partii korgid pealt visanud ja vedelik oli betoonpõrandale korraliku kahjustuse teinud, mida see siis veel meie organismiga teeb? Õnneks ma ei tarbi seda.
Rasmusel läheb koolis hästi, õpetajad kiidavad ja peamiselt saab kiitusi ning “5”-i. Paar “4” on ka, kuid üldiselt läheb tal hästi. Jaak on muidugi jätkuvalt arvamusel, et seal on tase nõrk ja Rasmus ei õpi niipalju, kui peaks. Ma küll nii ei arva ega nad neid seal ju ei poputa. Pealgi äkki Rasmus ongi lihtsalt tark laps 🙂 Käisime eelmisel neljapäeval kooli soolaleivapeol ka. Rasmus keeldus tulemast, kuid me vaatasime kooli üle. Direktor surus meil kätt ka ja tänas, et me nii kohusetundliku ja tubli lapse oleme kasvatanud. Rasmus sai juba varem klassijuhatajalt küpsisepaki. Ta oli selle klassi ees kätte andnud ja Rasmus oli teda kui vihavaenlast vaadanud, kui pilgud tapaks 😀 Seega direktor tema nime välja ei hõiganud ja lihtsalt surus meil kätt. Kool on suur, ikka läbi mitme korruse. Kuid jätkuvalt vana hõnguga, vanalinna maja ju.
Rasmus on kooliga nüüd kaks korda kinos käinud. Pöff oli ja nad käisid noortefilme vaatamas. Esimene film oli neile kõigile väga tüütu olnud. Kuid Rasmusel oli väga kena numbrikombinatsiooniga pilet 😉
Viisin Rasmuse lõpuks juuksurisse, käisime meie kunagise juuksuri juures. Seal sain kokku ka oma sõbrannaga, kes vahetult enne meid oli. Lobisesime ja täitsa lõbus oli 🙂 Rasmus muidugi leidis, et ta juuksed lõigati liiga lühikeseks, kuid mulle meeldib. Nüüd on vähemalt korralik asi peas, mitte mingi võsa.
Mul on uus hobi. Prismas on peale kella 20:00 kollase -30% sildiga tooted allahinnatud -60% peale. Need on tavaliselt sama või järgmise päeva aegumistähtajaga. Olen nüüd mõned korrad neid kaupu “jahtimas” käinud. Mõnikord olen ka paar huvitavat asja saanud, kuid üldiselt on allahinnatud toidud, mida me ei tarbi. Ma tahaks just selliseid kallimaid ning mereandidega seotud tooteid, kuid neid tavaliselt ei ole. Kuid Tiskre Prisma on tore, reeglina on see tühi ja saab rahulikult ringi jalutada, ilma, et peaks kellegagi kogu aeg kokku põrkama või järjekorras seisma.
Olen vahepeal sattunud ka Tarusse ja Alinaga Päris restosse. Tartus käisin meie kõnekeskuse kontoris varjutamas. Töötajad olid toredad ja Tartu ise ka, kuigi me seal üldse ringi käia ei saanud. Kuid “porgand” teenis meid hästi ja reis läks kiiresti, kuna olin koos kolleegidega ja juttu jätkus meil kauemaks. Alina rääkis mulle juba suvel, et ta tahab minuga Päris restosse minna, et on uus äge koht. Käisime seal siis ära. Toidud olid head, teenindus väga hea ja hinnad hullumeelselt kõrged … Kuid nüüd on käidud ja nähtud, arvatavasti läheks tagasi ka, kuid siis pigem kohvi ja saiakest sööma.
Ilusat talvekuu algust ning püsige terved!
