Esimene päev punases tsoonis

10.03.2020

Eile hilisõhtul otsustas Itaalia valitsus terve Itaalia nn. punaseks tsooniks kuulutada, see tähendab ka Sitsiiliat. Nojahhh, lugesin seda uudist enne magama minekut ja olin üldiste reeglitega enam vähem kursis, kuid väga segaseks jäi, kui politsei peab kinni, siis mismoodi see selgitamine välja näeb, et mul on vaja liigelda. Lisaks oli välja toodud, et mingi paber peab olema täidetud, selleks, et ringi saaks liikuda. Ühesõnaga tekitati ärevust rohkem kui asi väärt oli. Magasin rahutult ja hommikul peale äratust olin kohe ninapidi telefonis, et kas kooli osas on uudiseid. Ei midagi, Sigonella kool jätkas tööd oma tavapärastel alustel, samamoodi pidi ka Jaak edasi tööl käima. Hommikul jagati Facebookis ülekannet, kus kogu Euroopa Lõuna baaside piikonna vastutav pealik koos Milani baasi vastutava isiku ja meditsiinijuhiga jagasid infot. Peamiselt muidugi kutsuti kainele mõistusele, käte hügieeni eest hoolitsema ning haigetest eemale hoidma. Tööl tuleb ikka edasi käia, muidu ei täideta riikidele antud lubadusi.

Kuna Jaagul oli koolitus, siis pidin täna lapsele järgi minema. Olin üsna närvis, sest ei osanud käituda vastu antud reeglit: liikumine on lubatud 1) kui on vaja minna tööle; 2) olukorrad, mis seda nõuavad; 3) tervislik olukord; 4) tagasipöördumine koju. Olukorrad, mis seda nõuavad on näiteks toidupoe, apteegi külastus, vanade pereliikmete juurde minek. Liigitasin oma peas selle alla ka lapsele kooli järgi mineku. Õnneks jagas Facebookis ühes grupis üks inimene blanketti, mida tuli täita, kas siis kodus või kui politsei kinni peab, siis politseiga koos. Printisin neid siis kohe hulgim välja, Itaalia keelse, ja täitsin ühe ära, milles on siis vajalik asjatoimetus lapse koolist ära toomine. Teise teen selleks, et poodi minna, kuigi see jääb meil oma maakonna piirkonda aga ikkagi, pigem olgu olla, kui pärast mingi jama klaarida. Õhtul saadeti Jaagule inglise keelne versioon ka.

Plaanisin enne lapsele järgi minekut kiiresti Lidlist läbi hüpata ja vett juurde osta. Ostame kõige odavamat vett ja see on reeglina alati lõpukorral või otsas. Paar korda on läinud õnneks ja seni kuni poes ringi olen luusinud on vesi laost kohale toodud. Mõned korrad oleme ka tühjade kätega tagasi pidanud tulema. Igatahes poest mööda sõites avanes vaatepilt, kus poe ukse taga ootas ca 10 inimest ostukärudega. Kuna mul oli kiire, siis ma poodi ei läinud. Hiljem lugesin, et inimesi lastaksegi maksimaalselt viie kaupa sisse, see tagab selle reegli, et inimesed on vähemalt 1m kaugusel. Sellest reeglist üritavad kõik teenindusasutused kinni pidada, kellelgi ei ole soovi, et neid kinni pandaks. Proovin homme siis Augusta Lidiliga õnne, siis on aega seal passida. Peamine on, et aru saaks mis tegema peab 🙂 Keelt ma ju jätkuvalt ei oska …

Päeval kirjutati mulle, et Sigonellas on antud üks positiivne proov – mis hiljem õnneks valehäireks ostus. Küll on hetkel Sigonellas töötavad 5 sõjaväelast karantiinis. Kuna üleriigiliselt on välja kuulutatud eriolukord, siis baasides läks elu edasi tavapäraselt, mis on osati vastuolus kohalike reeglitega. See tekitas segadust ja kerget nõutust, et mismoodi siis edasi peame tegema, trahvi ju ka ei taha saada ja vangi veel vähem sattuda. Sigonella baasi kool on riigis ainus kool, mis veel avatud on. Teised baasi koolid olid juba kinni ja Itaalia sulges oma koolid juba märtsi alguses. Meie aja järgi kella 17:00 paiku tuli direktorilt teade, et kool on kinni kuni 15.03. Kõigi eelduste järgi on see ikka kuni 3.04 suletud aga 15.03 tuleb täpsem info, kuidas edasi minnakse. Soovitakse kasutusele võtta virtuaalklassid ja selle läbi toimub siis edasine õpe. Kuidas see kõik välja näeb ning mis on võimalused, selgub reede hommikuks. Praegu on lapsel lihtsalt kaks vaba päeva, kus saame pühenduda eesti keele õppimisele, milles hetkel väga maha oleme jäänud. Jaagul on tööl ka alates täna kella 15:00 minimaalse mehitusega olukord, mis tähendab, et tööl on ainult üks inimene – juht. Kuna Jaak on juhi asendaja, siis ülejärgmine nädal on ta tööl, homme on poole päevani koolitus ja siis on vaba kuni 23.03.

Ainus asi mis hetkel ärevust tekitab on see, et hetkel on Sitsiiliasse sisse rännanud ca 11 000 inimest mandri Itaaliast, kriisikolletest. Tulid nüüd oma pisikuid siia meile jagama. Sitsiilias on nõue, et need, kes tulevad punasest piirkonnast, tänasest siis kogu mandrilt, peavad veebis ära täitma vormi, kust nad tulid ja kas neil on haigusnähte ning vähemalt kaks nädalat kodus püsima. Kahtlustatakse, et osad ei ole ennast registreerinud ja inimeste hulk võib olla suurem.

Ega siin muud ei olegi öelda, kui “Elame näeme, mis edasi saab”. Homsest lubatakse taas ilma soojenemist ja reedeks peaks olema juba 23 kraadi ning päikesepaiste, seega tuleb nautida seda mida on antud ning veeta aega mõnusasti. Siinkohal aitavad kaasa toredad lauamängud ja legokogu, mis ajajooksul kõik kogunenud on. Monopoli pilt on tehtud jaanuaris, kui meil oligi kole külm ja Jaagul meeldis oma surfimütsiga ka toas ringi käia 🙂

Erinevad ajaveetmise võimalused

Author: Margit Kõiv

Naine, abikaasa, ema, tudeng, koduperenaine - need on mu praegused tiitlid, kui kolisime elama Sitsiiliasse. Blogi otsustasin kirjutamata hakata, et ei läheks meelest, kuidas ja mismoodi on elu Sitsiilias läbi meie kogemuste.

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *