26.03.2020
Täna on Rasmuse sünnipäev 🙂 Juba ta ongi 12 aastane.
Tänase tähtsa päeva puhul tuli lõpuks ometi päike ka välja. Olen seda hetke juba viimased viis päeva oodanud. Eile õhtul umbes 23:00 paiku lõppes ca 48h kestnud vihmasadu. Sellist ilma pole ma siin enne näinud, täiesti masendav. Üleeile sadas kerget udukat ja vahele mõned tugevamad hood aga eile sadas praktiselt terve päeva korraliku vihma ning vahepeale ka hoovihmad. Mul on üks orhidee ümbrise pott õues, kuhu vihmavett kogun. See sai eile päeva jooksul kaks korda täis, sain 2l veepudeli ja natuke peale täis. Viimane vaasitäis tuli paari tunniga, kui terve aeg hoovihma sadas. Päris hirmutav oli, aed ujus juba enne, õnneks oli pime ja ma ei näinud mis õues kõik toimus. Uudistest sai lugeda, et Catania-Siracusa kiirtee oli üle ujutatud, Catanias olid tänavad vee all, vesi tungis majadesse ning Etna jalamil olevad põhja poolsed linnakesed olid lumevangis. Kuna lisaks sellele, et ilm üldiselt halb oli kukkusid ka temperatuurid märkimisväärselt. Meie kandis siin oli miinimum 9 kraadi aga mägedes olid miinused ja sadas lund. Täna temperatuur juba tõusis meil siin 14-15 kraadi kanti, päike tuli pealelõunat lõpuks välja aga jätkuvalt on väga kõva tuul. Ühesõnaga eilne oli ilm täiesti pöörane. Lisaks vihmale oli ka korralik tuul, üleeile sadas lihtsalt vihma.
Meie pere traditsioon on, et sünnipäevadel teeme küpsisetorti. Paraku siin pole õigeid küpsiseid ja veelgi vähem on siin kohupiimapastat. Me küll oleme Rasmusele üritanud selgeks teha, et tiramisu on nagu küpsisetort aga ta ei kipu meid väga uskuma 😀 Seega otsustasin teha biskviidikattega õunakooki – ainuke kook mida Rasmus ka sööb. Seega seekord oli uhke küünal õunaplaadikoogi peal 🙂 Hommikul oli ka väike küünal, mis ilustses eile küpsetatud kaneelirullil. Seekord mul pärmitaigen ei kerkinud korralikult ning kaneelirullid tulid natuke väiksemad, kui ma algselt oli planeerinud. Aga ära sai kõik söödud ning laps sai ka oma küünla ära puhutud.
