Author: Margit Kõiv

12.04.2020

Meie pere tegi reedel kõik munadepühadega seotud tegevused ära, üllatusmunad oli vaja ju lahti teha, mitu päeva juba ahvatlesid siin kodus. Meil oli siis kolme erineva riigi traditsioonid – USA: üllatusmunade otsimine, Itaalia: suurte šokolaadiüllatusmunade avamine, Eesti: sibulakoortega munade värvimine ja koksimine. Jaak peitis reede hommikul üllatusmunad kenasti aeda ära ja me Rasmusega siis otsisime. Lapsel oli rõõmu kui palju! Nüüd peidab ta iga päev neid üllatusmune ja me peame otsima 😀 Šokolaadimunad olid ka toredad, arvasin, et seda šokolaadi jagub nüüd väga pikaks ajaks aga tänaseks päevaks on järgi jäänud üksikud riismed 🙂 Pakendi sees olidki siis sellised suured šokolaadist munad, mis olid otsaga plastikust topsis, et püsti seisaks. Rasmuse oma oli nagu jaanalinnumuna, väga suur. Igaühel oli sees üks üllatus. Sinistes olid ühesugused, väiksemas munas oli lihtsalt väiksem versioon.

Avasime pidulikult ka grillihooaja. Tegin elus esimest korda ise sealiha šašlõki marinaadi, hästi lihtsalt – sool, pipar, sibul ja natuke veiniäädikat. Alguses pidime eile grillima aga eelmist grilli oli veel järgi seega sai liha kaks päeva marinaadis olla. Maitses väga hästi. Lisaks avastasin, et grillitud puuviljad on ka väga head – ananass ja banaan, tegin sellest magustoitu, maasikad ja jäätis juurde ning maitseb jumalikult. Proovisin teha ka küpsisetorti – leidsin ühed väikesed heledad küpsised, mis maitsevad nagu Kalevi omad ning natuke on ka vahvli maitset tunda. Kohupiima asemel kasutasin riccotta ja maasikamaitselist paksu jogurtit. Peale panin veel värskeid maasikaid ja šokolaadi. Maitses päris hästi, ei ole küll küpsisetort aga maitsev maius siiski. Järgmine kord proovin marscaponega. Ostsin reedel poes käies ka talumehelt maasikaid, hinnad on lakke läinud, kui enne vihmaperioodi ning liikumispiirangute välja kuulutamist oli kilo hind 2-2.50€, siis nüüd oli juba 3.50€. Tundub, et poes on ka asjad kallimaks läinud, kui enne jäi mul ostukorv 50€ piiri peale, rõõmustasin veel, et viipemaksed tõstetakse 50€ peale, et lõpuks ometi, siis nüüd ma ei saa seda ikkagi kasutada, sest ostukorv jääb 60-70€ vahele. Ostukorvi sisu oluliselt muutunud ei ole. Sain omale maski ka, see on ikka ülimalt ebamugav toode, umbne, hingata ei saa ja nina on lömmis. Alguses sai see pahasti ette, seega näppisin seda poes mitmeid kordi, kuni lõpuks talutavalt ette sain. Kui enne nautisin poes käimist, siis nüüd enam mitte niiväga 😀 Lidl on alustanud ka suvehooajaga – müügile on jõudnud jäätised, kui enne oli üks sügavkülma lett, kus need olid, siis nüüd on neid juba vähemalt neli. Lisaks on valikus sääsetõrjevahendid, mis head ei tähenda 😀

Avasin ka koduse juuksurisalongi. Rasmusel olen ennegi kodus juukseid lõiganud, siin olles kogu aeg. Jaagul lõikasin kunagi ammu ammu ja sujuvalt masinaga ühtlaselt maha 😀 Ütleme nii, et homme tuleb Jaak uuesti juuksurisse 😀 Mulle sellist luksust ei pakuta, seega ootan pikisilmi aega millal saab Eestisse, et juuksurisse minna.

Reede õhtul anti siis teada, et praegused reeglid ja liikumispiirangud jäävad kuni 3.05 edasi kehtima. Küll on valitsusel soov homsest mõned poed ja tööstused avada – mis täpsemalt lahti peaks minema, see nimekiri peaks täna avaldatama. Kool on meil ka kuni 3.05 vähemalt kaugõppena edasi. Mul oli küll suur lootus, et lõdvendatakse olukorda aga valitsus kardab, et kui vabamaks lasta, siis lõuna piirkonnas läheb haigus levima ning olukord käest ära. Hetkel saarel olevad numbrid on küll minu arust mõistlikud ja midagi hullu ei toimu aga ma ei ole ekspert. Peamine, et vaesemad inimesed vastu peaks ning olukord kontrolli alt ei väljuks.

Olge hoitud ja püsige terved!

8.04.2020

Meil olid selleks koolivaheajaks suured plaanid. Esiteks pidi Jaak Eestisse hambaarstile minema, jah edasi tagasi lennata ja seal sõjaväe hambaarstil hambad ära lasta parandada on kokkuvõttes odavam, kui siin hambaraviga tegelda. Jaagul on see teema, et tal hambad ei valuta, lihtsalt lagunevad suhu ära. Enne siia tulekut lasi ta kõik korda teha, et ei oleks vaja selle teemaga kokku puududa, paraku läks teisiti. Jaak pidi 5.04 tagasi tulema ja siis pidi hakkama meil ringreis mandril – soovisime minna Pompeisse maetud linna vaatama, Napolisse pizzat sööma, Rooma ja Vatikani ning 12.04 tagasi olema, et mu sõbrad Eestist vastu võtta. Kõik see jäi nüüd lihtsalt ilusaks plaaniks, mis hetkel teostamata jäi …

Haigestunute numbrid Itaalias on languses, see on suur rõõm, millegipärast on otsustatud raporteerimise loogikat muuta ja see ajab segadusse, sest näiteks täna oli uusi haigeid 1 195, surmasid 542 ja paranenuid 2 099, kokku 3 836, mis näitab kokku tegelikult tõusu, kuigi tõus tuli tervenenude arvelt. Riigiisad, kes otsuseid teevad, omavad õnneks kogu andmestikku, seega tuleb ainult loota, et tehakse õigeid otsuseid. Neid eksperte muidugi, kes nõu annavad on palju ja ühed neist leidsid, et reegleid ei tohi enne lõdvendada, kui vaktsiin on turule tulnud … eeee, et oleme rõõmsalt veel kaks aastat piiratud liikumis õigustega?! Loodan väga, et nende ekspertide nõuannet eriti tõsiselt ei võeta. Faas 2 täpsem info peaks tulema reede õhtul või laupäeva hommikul. Arvatavasti alustatakse sellega, et hakatakse taas tööstust, väikeseid poode ja söögikohti avama. Inimeste liikumisnõuded jäävad esialgu samaks. Turisminduse kohta ei ole mingit infot, seega millal siseturism või veel vähem välisturism lahti läheb, ei ole hetkel teada. Loodan väga, et juuni lõpust on juba kõik endine, ootan ühte väga väga kallist inimest omale siis külla! Kõige viimasena avatakse kaubanduskeskused, kinod, teatrid, spordikompleksid, SPA-d jm meelelahutus- ning iluteenustekohad. Koolide kohta leidsin ka lõpuks info – oli tehtud uus reeglistik/määrus, mis sätestas, et mis siis tehakse, kui koole 18.05 ei avata, seega on esialgne plaan koolid alles 18.05 uuesti lahti teha. Meie kool võib muidugi teisiti otsustada, kui olukord paranemise märke edasi näitab. Jaak muidugi eriti ei rõõmusta, kuna siis neil eriolukord lõppeb ja kõik aetakse tööle 😀 Praegu on neil eriolukord kehtestatud kuni 18.04, seega saab ta järgmise nädala veel kindlasti kodus mõnuleda.

Poes käimisest, oleme proovinud käia kord nädalas, kuid vahest juhtub ikka, et satume kaks korda. Ma ainuüksi kipun poodi juba sellepärast, et saaks kodust välja ja auto natuke sõita – seisev auto ju laguneb. Ma käin ringi jätkuvalt maskita, natuke veidralt vaadatakse aga keegi midagi ei ole öelnud. Täna leidsin mingi artikli, kus toodi välja millised piikonnad on kehtestanud kohustusliku maskide kandmise. Nädalas kord või paar võetakse vastu mingid uued otsused ja varsti enam ei saa üldse aru, mida siis teha tohib ja mis reeglid kehtivad. Viimane muudatus oligi 4.04, kus sätestati, et kui ei suudeta tagada 2m vahet, siis peab olema mask. Seega kui me nüüd poodi tahame minna, siis maskiga. Mul ei ole, seega pean kasutama salli. Jaak sai töölt maski, kuna baasis – poodides, koolis, pangas, postkontoris – tuleb maske kanda, see nõue tuli esmaspäeval. Jaak proovib töö kaudu meile ka maske saada, seega järgmiseks nädalaks äkki on meil Rasmusega ka need olemas. Lisaks võeti Itaalias vastu otsus, et kohad, mis praegu pühapäeviti teenindavad (nt. toidupoed, apteegid) peavad edaspidi pühapäeviti ja riiklikel pühadel suletud olema. Täiendavalt võttis Messina linnapea, kes üldse siinses meedias väga palju figureerib, vastu nõude, et kõik kes tahavad mööda merd (praamiga siis) saarele tulla peavad ennast maakonna infobaasis vähemalt 48h ette ära registreeima ja põhjendama, miks nad siia tulevad, kui seda ei ole tehtud, siis Sitsiiliasse sisse ei lasta.

Eile enne poodi minekut olin teise korruse rõdul, proovisin aru saada, mis ilm on, et kas peaks T-särgile peale tõmbama paksema või õhema kampsuni – võitjaks sai õhuke. Aga tegelikult tahtsin rääkida hoopis sellest, et kui ma seal rõdul seisin, siis kuulsin helikopteri häält – mõtlesin, et vaatan siis, kas on piirivalve või haigla oma. Kui olukord väga hull oli, siis toodi mandrilt haigeid siia haiglatesse ja haigla helikopter, suur punane rist külje peal, sõitis mitu korda päevas üle maja. Viimastel päevadel on aktiveerunud piirivalve helikopter – ei teagi, kas jälgivad inimeste liikumist või on mustalt mandrilt inimesed taas liikvele läinud. Vahepeal oli põgenike koha pealt meedias väga vaikne aga paar päeva tagasi oli uudis, et umbes 100 põgenikku korjati üles ja pandi karantiini. No igatahes seisin ma siis seal rõdul ja vaatsin kuidas helikopter, piirivalve oma, mööda ranniku äärt sõitis. Ühel hetkel muutis see kurssi ja lendas üle me maja, üle mu pea põhimõtteliselt – mõtlesin, et ei tea, kas peaks lehvitama … Igaks juhuks ei teinud midagi, lihtsalt seisin ning vaatasin edasi. Tegi oma autiiru mu kohal ära ja suundus ranniku äärde tagasi. Päris kõhe oli tegelikult, näevad sealt helikopteri pealt ikka liiga hästi kõike … Paljalt aias või terrassil päevitamine on nüüd küsitav tegevus 😀 Lisaks seilab ka piirivalve paat juba nädal aega igal hommikul mööda ranniku äärt ringi.

Ostsin meile ära ka need üllatusmunad – neile olid allahindlused. Tahtsin endale väga Ferrero oma aga ma meie poes üldse ei näinud seda, kuigi Lidli reklaamlehel on see täitsa olemas. Uuel aastal proovib siis uuesti. Alguses plaanisin osta ühe – lapsele, siis vaatasin, et roosad on ka, et võtaks ikka selle ka. Teadsin, et need on kassa juures ja võtsin sealt need ära. Pärast avastasin, et müüakse ka suuri, seega juhtus nüüd nii, et meil kõigil on oma üllatusmuna. Hetkel poes käies ma enam asju tagasi ei pane, mis on korvi pandud, need sinna ka jäävad. Rasmus tahtis muidugi kohe need lahti teha aga kasvatame iseloomu ja enne reedet ei ava. Kuna munadepüha üritus baasis jäi ära aga lastele olid peitmiseks üllatusmunad tellitud, siis jagati need laiali. Jaak jõudis ka õigel ajal jaole ja saime ka koti 15 plastikmunaga, mille sees on üllatused. Rasmus tahtis neid juba homme õhtul ära peita aga leppisime kokku, et kuna Jaak läheb varakult tööle, mingi 7:00 paiku ja me siis alles magame, siis issi peidab plastikmunad aeda ära ja me ärgates saame otsida. Lisaks oli baasi poes mune saada, juhuuu, valged munad, seega saame ka kodust traditsiooni jätkata – mõned neist ära värvida ning toksida.

Üks asi tuli veel meelde, mis meelest ära on läinud kirjutada. Kui Eestis tuuakse reklaami usinasti postkasti ja see on suur äri ning inimesed väga ei taha neid reklaame omale postkasti, siis siin on reklaamid poes. Ise võtad kui tahad. Alguses tundsin ma küll sellest puudust, et postkasti reklaame ei tooda, just selles osas, et saaks aru mida müüakse, mis hinnaga ning mida võiks proovida. Lidli pakkumised kehtivad nädala, seega tuleb reklaam nädala alguses kaasa võtta. Et kui midagi huvi pakub, siis saab veel nädala lõpupoole poodi minna. Tihti ma unustan selle võtta … Seega elame me praktiliselt reklaami- ja paberivabalt.

Nädalavahetusel saabus siis lõpuks kaua oodatud soe. Selle puhul tegi Jaak grilli ja ma istutasin ümber oma tomatid ning basiilikud.

Paraku on lõppenud me lauamänguõhtud 🙁 Jaak otsustas, et ta tahab legodega mängida – internetis midagi huvitavat ei toimu, erinevaid stand-up jm meelelahutuslikke saateid on ta juba mitu korda vaadanud, seega otsustas ühel õhtul, et ta hakkab hoopis legodega mängima. Rasmus on vahelduva eduga neid juba üsna pikalt kokku pannud aga tal kaob huvi, kui tükke üles ei leia. Nüüd on neil töökorraldus, et valivad välja lego, mida kokku soovivad panna ja Jaak otsib tükke ning Rasmus paneb kokku. Tore on neid kuulata, kui käib vaidlus, kas tükk on nüüd see õiget värvi hall või liiga tume hall 😀 Lisaks, kas lego võib valmis saanuks lugeda või mitte, Rasmuse kindel seisukoht on muidugi see, et kõik õiged tükid peavad olemas olema, nii kui midagi on puudu (täiesti ebaoluline väike jupike) või mõni tükk on valet värvi, siis lego ei ole valmis … Sel ajal kui mehed legodega mässavad veedan ma aega, kas filme vaadates, Ellust e-raamatuid lugedes või audioraamatut kuulates. Üritan Terry Pratchetti raamatuid lugeda, soovitavalt järjekorras aga see ei õnnestu eriti hästi, kuna kõiki raamatuid e-raamatu kujul ei ole. Miks ma põgenen fantaasiamaailma?! Hetkel on ümberringi niigi kõik nii segane, et välja mõeldud lood toovad mulle lihtsalt lohutust ja viivad mõtted seiklema.

Vaatamata sellele koledale ilmale, mis meil siin peaaegu kaks nädalat kestis kasvatas mu roosike omale nupukese. Roosi istutasin 11.02, kui väljas oli meeldivad 23 kraadi sooja ja ma lühikeste riietega aias ringi lippasin. Istutasin nüüd kaks roosi juurde – Lidlis olid istikud müügil, eks näis kuidas need kasvama lähevad.

Ma olen vist korduvalt maininud, et mulle meeldib päike ja soe.

Püsige terved ja me kohtume kindlasti veel, kas siin või Eestis! Ja lõpetuseks nagu ikka mõned pildid loodusest.

3.04.2020

Praeguseid kehtivaid reegleid pikendati Itaalias kuni 13.04. Meediast käis läbi ka see info, et sel nädalavaetusel pannakse paika edasine plaan – vaikselt soovitakse avada tootmisi ja söögikohti. Seega peaks 13.04 muudatus tulema, mis kehtib 18.04 ja sealt vaadatakse edasi. Seega elame näeme, mis siis juhtuma hakkab. Haigestunute arv kukkus järsult 30.03 – 1648 peale, kui päev enne seda oli 3815. Nüüd on see number kõikunud 2500 – 3000 vahel. Üks asi, mis mind kogu selle asja juures häirib on see, kuidas statistikat esitletakse. Kui enne räägiti uutest haigestunutest ja need numbrid olidki siin 4000 ja üle selle, siis nüüd räägitakse kokku juhtumitest, mis sisaldab endas haigestunud, surnud ja tervenenud ning esitletakse seda numbrit, mis on ka 4000 kanti ja väga ei muutu, kuna terveks saab rohkem ja haigestub vähem. Seega kõik need numbrid, mis näitavad kokku numbrit on kõik juhtumid. Seega tekitatakse ikkagi segadust, kuna haigestunute arvu tegelikult välja ei öelda. Lisaks olen päris hästi saanud hakkama ka sellega, et ei loe neid koroona uudiseid, päris mõnus on niiviisi 🙂

Olen vist korduvalt juba kurtnud, et ilm on olnud erakordselt halb … Tundub, et kogu see veebruaris maha sadamata jäänud vihm tuli alla nüüd viimase kahe nädalaga ja lisaks ka märtsi norm. Ühtlasi on erakordselt jahe olnud, mõnel päeval alla 10 kraadi aga muidu kõigub seal 10-15 kraadi vahel. Üksikud päevad on olnud päikeselised, siis on temperatuur üle 20 kraadi olnud ja saanud päikese käes mõnuleda. Homsest peaks ilm paranema hakkama ja soe kevad peaks tagasi tulema. Oleme positiivsed ja kannatlikud 🙂 Kuna mägedes oli külm ja sadas lund, siis meie Suur Tossutaja ei olnud talvel isegi nii valge, kui praegu. Kui liikumispiiranguid ei oleks, siis suusakuurordis oleks praegu tõeline lust ja mõnu mägisuusatada.

Suurte vihmade tulemusena läksid mul paljud maasikad mädanema 🙁 Kui mul kolmest põõsast tuli neid juba üle kümne, siis ma ei kujuta ette, mis siin suurtel lahtistel põldudel nendega juhtuda võis. Sidrunipuu see eest tunneb ennast hästi ja kasvatab usinasti meile uusi sidruneid.

Käisin täna poes, Jaak käis teisipäeval ka, kuna mu autole oli bensiini vaja ja mulle ei meeldi siin nendes bensiinijaamades toimetada, siis kasutasin juhust ja saatsin mehe enda autoga poodi. Sai kaupa osta ja ühtlasi ka autole bensiini. Sattusin heale ajale, järjekorda ei olnud, sain praktiliselt kohe poodi. Seekord oli jääsalatit! Seda pole juba väga pikalt müügil olnud. Mida Lidlis juba enne seda eriolukorra kehtestamist ei olnud on kuivpärm, täiesti arusaamatu, kohalikud küpsetavad ju kõvasti aga pärmi ei ole. Väga pikalt, vähemalt kaks nädalat ei ole juba mune saada olnud. Ma saan aru, et munadepühad on tulemas ja rahvas äkki varub aga nagu päriselt, ma tahaks ka … Ma olen suur munade sööja ja nüüd on need meil kohe kohe lõpukorral. Lisaks ei ole see nädal olnud valget jahu, ei olnud teisipäeval ega ka täna. Jahu läheb viimasel ajal üsna palju, kuna olen taas küpsetama hakanud. Eile tegin näiteks elus esimest korda sotšnikke. Lisaks ei ole enam granaatõuna, ma ei tea, kas hooaeg on läbi saanud aga olen juba harjunud igal õhtul ühe ära sööma, need on väga küpsed, magusad ja maitsvad olnud. Jaak läheb järgmine nädal tööle, loodetavasti baasi poes on saada nii mune kui ka jahu, kuigi saan aru, et ka seal on munade saadavusega probleeme olnud. Munadepühade ajal Itaalias mune ei värvita, neil on müügil sellised suured üllatumunad, mida nad siis avavad. Kui me nüüd mune ei saa, siis jääb kodune munade värvimise traditsioon siin seekord ära, küll teeme nii nagu kohalikud, ostame ka selle suure üllatusmuna. Üllatusmune on mitme erineva firma omasid, me plaanime osta kohalikku toodangut. Vaatame siis, mida see sisaldab.

Rasmusel hakkas koolivaheaeg! Hurraa, väike paus kogu sellele koduõppele. Eesti keele õppega peame muidugi jätkama, muidu jääme liigselt maha. Hinded saime heaks, ainult kaks B-d. Teda jälgides on näha, et ta ikka ei saa päris hästi iga kord aru, mida tahetakse ning tuleb üle seletada. Ühtlasi on ta tormakas, tahab ruttu ära teha, siis ei süvene ja tulevad vead sisse. Kool algab uuesti 13.04, Jaak loodab väga, et siis veel kool lahti ei ole, kuna tal järgmine nädal on töönädal ja siis peab alles mais minema. Kui olukord taastub, siis ta peab muidugi varem tööle minema aga tal on suur soov kodus olles ka ilusat ima nautida, hetkel ta seda väga teha ei ole saanud. Hetkel ei ole teada, millal Itaalia valitsus koolid taasavada plaanib, kuna see algne kava, kus olid kirjas mida mis järjekorras avada, koole üldse loetletud ei olnud …

Lõpetuseks – hekk õitseb usinalt, Suur Tossutaja ja külake on jätkuvalt alles, üks ilus päikeseloojang läbi pilvede ka. Olge hoitud ja püsige terved!

26.03.2020

Täna on Rasmuse sünnipäev 🙂 Juba ta ongi 12 aastane.

Tänase tähtsa päeva puhul tuli lõpuks ometi päike ka välja. Olen seda hetke juba viimased viis päeva oodanud. Eile õhtul umbes 23:00 paiku lõppes ca 48h kestnud vihmasadu. Sellist ilma pole ma siin enne näinud, täiesti masendav. Üleeile sadas kerget udukat ja vahele mõned tugevamad hood aga eile sadas praktiselt terve päeva korraliku vihma ning vahepeale ka hoovihmad. Mul on üks orhidee ümbrise pott õues, kuhu vihmavett kogun. See sai eile päeva jooksul kaks korda täis, sain 2l veepudeli ja natuke peale täis. Viimane vaasitäis tuli paari tunniga, kui terve aeg hoovihma sadas. Päris hirmutav oli, aed ujus juba enne, õnneks oli pime ja ma ei näinud mis õues kõik toimus. Uudistest sai lugeda, et Catania-Siracusa kiirtee oli üle ujutatud, Catanias olid tänavad vee all, vesi tungis majadesse ning Etna jalamil olevad põhja poolsed linnakesed olid lumevangis. Kuna lisaks sellele, et ilm üldiselt halb oli kukkusid ka temperatuurid märkimisväärselt. Meie kandis siin oli miinimum 9 kraadi aga mägedes olid miinused ja sadas lund. Täna temperatuur juba tõusis meil siin 14-15 kraadi kanti, päike tuli pealelõunat lõpuks välja aga jätkuvalt on väga kõva tuul. Ühesõnaga eilne oli ilm täiesti pöörane. Lisaks vihmale oli ka korralik tuul, üleeile sadas lihtsalt vihma.

Meie pere traditsioon on, et sünnipäevadel teeme küpsisetorti. Paraku siin pole õigeid küpsiseid ja veelgi vähem on siin kohupiimapastat. Me küll oleme Rasmusele üritanud selgeks teha, et tiramisu on nagu küpsisetort aga ta ei kipu meid väga uskuma 😀 Seega otsustasin teha biskviidikattega õunakooki – ainuke kook mida Rasmus ka sööb. Seega seekord oli uhke küünal õunaplaadikoogi peal 🙂 Hommikul oli ka väike küünal, mis ilustses eile küpsetatud kaneelirullil. Seekord mul pärmitaigen ei kerkinud korralikult ning kaneelirullid tulid natuke väiksemad, kui ma algselt oli planeerinud. Aga ära sai kõik söödud ning laps sai ka oma küünla ära puhutud.

23.03.2020

Niikaua kui ilm oli ilus, päike paistis ja sooja üle 20 kraadi oli päris tore liikumispiirangut nautida. Nüüd on kaks päeva olnud pilves ja vahelduva eduga vihma sadanud. Vaadates ilmateateid, ükskõik millist, ükski neist ei luba enne laupäeva selginemist. Nagu mismõttes?! Hiljuti lugesin uudist, et sellel aastal oli viimase 100 aasta kuivem veebruar, et saart ähvardab põud. Nüüd on see veebruari vihm otsustanud kõik see nädal maha sadada … Me igatahes protestime selle vastu! Külma ja vihma me siia kolides küll ei tellinud …

Koduõppest – see on ikka keeruline. Iga päev pannakse ühele dokumendile uued ülesanded kirja koos tähtaegadega ning lisaks ka kus keskkonnas midagi on. Kuna elektroonilisi kanaleid, kus ülesanded üleval on, on kolm – siis peab jälgima, et kõikides ikka kõik tehtud oleks. Õnneks on Rasmus piisavalt kohusetundlik, seega ta klikib ise need kõik läbi. Teisalt üritab ta kiiresti asju ära teha, mis toob kaasa selle, et ta liigselt kiirustab – vead tulevad sisse ja ruttab tulevikku määratud asju kohe ära tegema, seega päevad venivad liiga pikaks. Nüüd jälgime rohkem tähtaegu ning mis on alles neljapäevaks vaja teha, siis neid täna ei torgi v.a juhul kui see pole just selline ülesanne, mida tuleb nädala jooksul iga päev teha. Näiteks eelmine nädal pidi igal õhtul tähistaevast jälgima. Praegu mulle tundub, et saame paremini juba hakkama, sest üks nädal on möödas ja oleme enam vähem juba aru saanud, mida õpetaja ootab. Kaks korda nädalas on kohustuslikud veebi teel kohtumised, millest lapsed osa peavad võtma. Jooksvalt saab samuti abi küsida ja õpetaja on andnud ajavahemikud, millal ta video teel kätte saadav on. Kuna ülesanded on inglise keeles ja väga pikalt lahti ei ole seletatud, siis mõne ülesandega on küll tõeline segadus, et mis siis nüüd ikkagi tegema peab, kust leida algmaterjali jne. 8 päeva veel ja siis hakkab vaheaeg, seni oleme vaprad ja peame vastu! Eriti Rasmus 🙂

Reedel käisin siis poes – vett kulub meil kõvasti ja nagu ka arvasin saavad värsked asjad otsa – eriti tomatid. Kui eelmine kolmapäev, millal viimati majast välja sain ja Lidlis käisin, siis lasti inimesi gruppidena sisse, siis seekord on rakendatud sama loogikat nagu Hispaanias, et inimesi lastakse sisse üks haaval. Üks tuleb välja ja teine saab sisse. Poes sees oli päris palju inimesi, sattus kuidagi nii, et korraga oli kassas palju rahvast ja järjekorrad. Siin ju iseteeninduskassasid ei ole, vähemalt Lidlis mitte, kui tavaliselt töötab üks kassa siis seekord oli kaks. Saalis oli teenindajaid vähem kui tavaliselt. Ma ei tea, kas asi oli selles, et käisin poes reede päeval – laupäeval on pood kinni ja keset päeva või lihtsalt ei olnud jõutud asju välja panna aga osad asjad olid otsas. Kui eelmine kord olid lõpukorral saialised, siis seekord oli saia ja selle laadseid tooteid meeletult palju, vahed olid ka neid täis. Küll oli kitsas käes värske kraamiga – kurk ja tomat olid sellised hädised ja üldse mitte värsked. Paprikat ja jääsalatit näiteks üldse ei olnud, samuti ei olnud seguhakkliha ja kanafileed. Lihaletid olid seekord üldse väga nukras olukorras. Riivjuustu valik oli samuti kokku kuivanud. Loodetavasti oli see ainult ajutine ja edaspidi on taas kõik olemas, nii nagu harjunud oleme. Ära tuleb unustada ka see, et hüppan kiirelt poest läbi, seekord olin järjekorras kümnes ja ootasin ca 30 minutit. Kõigil olid käes kummikindad, mul ka ja maskid olid peaaegu kõigil, minul ja mõnel üksikul veel ei olnud. Poes tuli käia üksi, osad ignoreerisid seda ja mul oli turvamehest, kes oli rohkem poisike, täitsa kahju, kui ta neid mööda poodi taga ajas või osade käest õiendada sai, et nad tulid kahekesi ja on kahekesi. Ühesõnaga osad jätkuvalt teevad seda mida ise tahavad.

Soovidega tuleb olla ettevaatlik, need kipuvad täide minema. Jaak on jauranud juba mitu nädalat, et ta tahaks karantiini jääda. Üks päev tuli koju paberiga, kus oli kirjas, et kõik kes alates 24.02 on läbi Milani lennujaama lennanud peavad kaheks nädalaks karantiini jääma, ma sõitsin sealt läbi 20.02, seega ei kvalifitseerunud. Siis tehti tal tööl miinimum mehitus ja ta pidi alles 23.03 tööle minema. Õnnetuseks siis 13.03 helistati ja kutsuti juba järgmine nädal välja, kuna otsustati, et peab rohkem inimesi siiski tööl olema. Baasi sisse sõites hakati neil ka nüüd temperatuuri mõõtma, seega võttis sisenemine 45 minutit aega. Järgmistel päevadel anti ajavahemikud, mis üksused millal tulla võivad ja millisest väravast sisse peavad sõitma. No teisipäeval Jaak enam tööle ei jõudnud, kuna jäi haigeks. Õnneks ei midagi hullu tavaline külmetus – nohu, ühel päeval väike palavik ja lihtsalt kehva olla. Töölt tuli kohe käsk kaks nädalat karantiinis olla, nüüd ta istub kodus nagu miška. Tänasest on tal tervis peaaegu täiesti korras, siis tahaks ka kohe toimetada, enesetunne on ju hea 😀 Õue asjatama ei saa, sajab ja on jahe, kõigest 14 kraadi, seega igavleb nüüd toas. Ta muidugi kujutas seda karantiini ette nii, et on ilus ilm ja tatsab ringi, mitte nii, et jääbki haigeks ja peab sellepärast kodus istuma 😀 Töölt iga päev uuritakse, kuidas läheb ja kas ta perearstiga on ühenduses olnud. Perearstiga ühendust ei ole võtnud ja ravib koduste meetoditega. Nüüd vähendati tööl taas mehitatust ning hetke seisuga peab tööle minema 6 aprillil, siis kui koolivaheaeg algab. Selleks ajaks arvatavasti veel piirangud ei ole lõppenud, iga päev räägitakse, et pikendatakse aga kaua, seda ei ole veel välja öeldud. Seega selle aasta kevadine koolivaheaeg tuleb vägagi kodune.

Neljapäevase ilusa ilma puhul kärpisin meie sidrunipuud. Seda peab vähemalt kord aastas kevadel kärpima, eelmine aasta jäi nagunii vahele. Jaak juba ammu räägib, et peaks lõikama või aedniku kutsuma. Vaatasin siis natuke Youtube videosid ja asusin asja kallale. Lõikusin ta üsna ära, Rasmus rõõmsalt teatas, et oi vaata kui palju sidruneid on! Nüüd tulid enamus taas nähtavale, et päikest saada – mida nüüd muidugi mitu päeva näha pole olnud.

Meie merepoolse aia küljes kasvab mingi roniv taim, suvel oli väga roheline ja kasvas suureks. Jaak lõikas seda nüüd kõvasti maha. Kui tavaliselt tulevad taimedel pungad ja lehed, siis sellel tulid ka pungad aga hoopis õied. Ise täitsa raagus aga õitseb. Õied on aga väga ilusad, nagu väikesed iirised.

Laupäeval tegime Rasmusega väikese jalutuskäigu randa. Tee peal ühes aias oli jälle see ilus roosade õitega puu. Lisaks tegi Rasmus maha jäetud naabi aias õitsevast paradiisilinnulillest natuke parema pildi.

Lõpetuseks, Suur Tossutaja jätkab oma aktiivset tegevust ning olge hoitud!