Author: Margit Kõiv

15.03.2020

Reedel oli kaks uudist – kool jääb suletuks kuni 3.04, mis on hea, siis me ei lähe Itaalia valitsuse otsusega vastuollu 🙂 Mulle ei meeldi, kui selliseid reegleid peaks rikkuma, ma ikkagi kerge jänespüks ja ei taha väga siin politseiga seletama hakata, et kool on lahti ja sellepärast sõidan siin edasi-tagasi. Lisaks jäi Rasmus haigeks, nohu – see hakkab talle ikka nii kergelt külge, et ma lihtsalt ei saa aru ning kurguvalu. Palavikku ei olnud aga hääl läks neljapäeval kehvaks, eile õnneks tuli tagasi ja täna on tervis juba enam vähem. Natuke veel nohune hääl on ja aeg ajalt veel nuuskab aga tundub, et praegu saime korda. Nüüd tuleb siin teda turgutada, et kui jälle kooli läheb, siis kohe midagi külge ei korjaks. Teine uudis nii hea ei olnud, kui Jaak pidi algselt alles 23.03 tööle minema, siis reedel ülemus helistas ja kutsus järgmine nädal välja. Seega ta ikkagi on järgmine nädal tööl ja 23.03 algaval siis teoreetiliselt vaba. Kuna Jaak peab tööl käima, siis käib ta homme ise ka poest läbi. Vaatab siis olukorra üle, mida saab ja kas ma peaksin teisipäeva päeval ise uuesti poodi minema või ei ole vajadust. Süüa muidu jagub aga vett ja salatimaterjali on vaja osta nagu ka arvasin, et need saavad nädalaga otsa.

Reedel oli siis esimene veebipõhine õpe. See on üsna hästi korraldatud nagu mul Mainoris oli – õppetöö on veebi üles pandud, mida peab kust lugema või milliseid videosid vaatama ning harjutused tuleb teha kas otse veebis, kuhu saab vastused sisestada või tavaline wordi dokument, kuhu on siis ette antud küsimused või täiendav info, mida tuleb teha ning see siis koolikeskkonda üles laadida või Google kaudu jagada. Paar korda nädalas soovib õpetaja neid ka webinaris näha, selleks kasutatakse Googli Classroom´i, kus siis üle video õpetaja ja õpilased omavahel suhtlevad ja infot vahetavad. Esimene päev oli huvitav ja saime ilma õpetajata hakkama eks nüüd siis vaatab, kuidas need ülejäänud kolm nädalat kujunevad. Alguses on ju ikka huvitav, pärast enam ei viitsi ja uudsus kaob ära. Hea on muidugi see, et saab ise aega reguleerida, millal õpid. Õpetaja on ette andnud ajad, millal ta olemas on ja sel ajal peab siis kontakteeruma. Kui õhtul õppida, siis ei pruugi õpetaja enam arvutis olla ega saa juhendada. Mul on igatahes süda rahulikum, et poiss on siin kodus ja müdistab omal käel õppida.

Viimased päevad on meil olnud suviselt soe päikese käes 27 kraadi ringis kindlasti, varjus 20 kraadi ümber – oleme kõvasti d-vitamiini manustanud ja usinasti aias toimetanud. Täna õhtul keeras ilm ära – pilved ja jahedam tuuleke ning ähvardab ka vihma. Homme peaks sama kehvake olema aga siis peaks taas soojaks minema. Praegu kraade 17 ringis.

Jaak otsustas, et tuleks jalgtee äär ära rohida, panna aluskile ning kivid peale, ta on nüüd usinasti neli päeva sellega tegelenud ja ponnistused on kandnud vilja. Kõik rohitud ja kivikestega kaetud.

Ma istutsin oma kurgid ka ümber. Jaak oli nii tubli, et rohis ja tegi mulle peenra enne valmis. Ma olin juba nädalaid vaadanud, et peaks kätte võtma ja peenra ette valmistama aga kuidagi ei tulnud tuhinat peale. Nüüd mu kallis mees tegi kõik kenasti ära ja mul jäi ainult üle kurgid maha istutada. Siiani on nad kõik kenasti veel elus ja osadel juba uued tugevad lehedki välja tulnud, seega loodan, et jäävad ellu, et keegi neid ei nosi ja lõpuks saab kurki ka. Osad jätsin veel potti ka kasvama, juhul kui mõni peaks välja minema. Piltidelt nähtav voolik, mis hetkel peenra kõrvale on tõstetud, on kastmisüsteem, mida saab ajaliselt kastma seadistada. Aega määrav vidin tuleb veel muidugi osta, praegu saab manuaalselt, et keerad kraani ja voolikus on augud, mille kaudu siis vesi välja tuleb. Seega kui kodust pikemalt ära peame minema saame süsteemi käima panna ning taimed saavad kastetud. Spetsiaalne kile on siis selleks, et umbrohi ei kasvaks.

Maasikatel läheb ka hästi 🙂 Naudivad päikest ja kasvavad. Isegi Leroy Merlinist ostetud õnnetukestel on ühele juba õied tulnud.

Olen oma esimesed päikesevannid ka kätte saanud 😉 Seda küll mitte mere ääres ega aias vaid teise korruse terrassi ja toa vahel. Seal on mõnus pikutada, näiteks tuul ei puhu peale. Ühel pildil teeb Jaak siis hoolega tööd – pügab hekki, paistab seal rõdupiirde alumises otsas ja ma naudin oma päikesevanni. Teise pildi pikem pealkiri oleks: “Siis kui emme käsib õues olla, et d-vitamiin tuleks ja värsket õhku saaks ning samuti käsib raamatut lugeda. Milleks kahte asja eraldi teha, kui saab mõlemat kohustust ühendada” 😀 .

Maha jäetud maja aeda piilusin ka. Avastasin, et seal õitseb üks ilus lill (Kuninglik strelitsia (Strelitzia reginae) ehk  paradiisilinnulill), mida ma ka enda aeda tahaks. Kuna seda aeda ei ole keegi aastaid hooldanud ja lill õitseb ikka, siis tundub, et ei ole väga hoolt vajav lill. Maha jäetud maja aeda piilusin ka. Avastasin, et seal õitseb üks ilus lill (Kuninglik strelitsia (Strelitzia reginae) ehk  paradiisilinnulill), mida ma ka enda aeda tahaks. Kuna seda aeda ei ole keegi aastaid hooldanud ja lill õitseb ikka, siis tundub, et ei ole väga hoolt vajav lill.

Üleaedsel naabril õitseb üks põõsas, millel on sireli sarnased õied aga lõhnab jube kehvasti. Rasmus küll teatas, et hea lõhn ja et see lõhnab nagu tema WC värskendaja 😀 Sisalikud on meil samuti aktiivsed ning iga päevaga näeb neid rohkem ringi siblimas 🙂 Hetkel on nad veel üsna rohelist värvi, lõpuks saavad omale pruunika värvi. Aias ringi siblides teevad nad suhteliselt kõva lärmi, krõbin on selline nagu oleks mingi suur loom ringi kõndimas.

Eelmine kolmapäev, kui poodi sõitsin, siis kohtasin tee peal suhteliselt suurt lehmakarja. Mitu ajajat oli ja üks vanem meesterahvas vehkis punase lipuga tee ääres ka nagu härjavõitleja. Sellist asja pole me enne siin näinud.

Jälgige reegleid, hoidke ennast ja püsige terved!

Ahjaaa, TIM saatis meile eelmisel nädalal sõnumi, et erakorralise olukorraga annavad nad tasuta 10GB mobiilset internetti. Nagu wau! 🙂

12.03.2020

Otsustasin täna, et hoidun meedias levivate koroona teemaliste kirjutiste lugemisest. Meedia on täis igasugust info ning tõe välja selgitamine on suhteliselt keeruline. Otsus tuli peale seda, kui hommikul lugesin kohalikku uudist, et Sitsiilias on esimene viiruse kätte surnud. Artikli järgi suri 80 aastane meesterahvas Augusta haiglas. Emmm, viirus on jõudnud siia meie kanti, eeeee. Vaatasin seekord kommentaare ka, kus juba jagati linki, et meedia jagab valeinfot. Õige info oli hoopis see, et südame puudulikusesse suri positiivse diagnoosi saanud 58 aastane meesterahvas ja koha nimi ei ole mul isegi meeles, sest see ei olnud meie lähipiirkond. Peale seda otsustasin, et säästan ennast igasuguse meediamüra vastu ja keskendun ainult infole, mis tuleb koolist – kuidas see veebi teel õpe siis täpsemalt välja näeb ning mida tegema peab, lisaks NAS Sigonella ametlikele teadetele ja infole, mida saadetakse Jaagule töö juurest, kus neil on konkreetne inimene, kes olukorda selgitab ning vajaliku infoga kursis hoiab. Ülejäänu liigitan infomüraks.

Eile käisin Augustas Lidlis veel viimaseid asju ostmas – fookuses oli vesi ning Jaak käis koolitusel ja samuti baasi poest läbi, et saaksime ennast võimalikult pikaks ajaks kõige vajalikuga varustatud. Ma päris täpselt ei teadnud kuidas see poodi sisse laskmine käib aga eks siis koha peal selgub. Jõudsin poe juurde, siis ukse taga oli noorpaar ja üks naisterahvas käruga. Seisid seal ja ootasid. Ma siis läksin ka sinna juurde, välimised uksed läksid lahti ja ma hakkasin sisse minema, mille peale nad midagi itaalia keeles rääkima hakkasid. Ma siis naeratsin ja küsisin inglise keeles what? Selle peale noormees hakkas mulle puhtas inglise keeles koroonast rääkima, ma ütlesin si-si ja edasi? Siis ta selgitas, et osade kaupa lastakse sisse. Seda ma ka juba tean, kuid kuidas? Tundus, et ta ise ka täpselt ei teadnud, ütles, et poest keegi tuleb ja ütleb. Mul oli meediakajastusest jäänud mulje, et keegi on ukse peal ja loendab ning laseb sisse. Võib-olla mõnes poes tehaksegi nii, igatahes meie kodupoes on tegelikult nii, et sisemised uksed on kinni. Poe töötaja mingi hetk läheb selle masina juurde, mis neid avab ja hakkab käega rahvast sisse kutsuma. Eile said korraga sisse kõik, kes me seal ootasime, 7 inimest, kellest kaks paari olid kahekesi, kuigi on öeldud, et käige üksi poes. Ma alguses ei näinud seda poe noormeest, sest ta jäi kuidagi nurga taha aga keegi must mööda ka ei trüginud, kõik seisid rahulikult ja ootasid signaali. Lõpuks kui ma poissi nägin, siis ta kutsuvalt vehkis käega, selge, tähendab, võib sisse minna. Poes käik oli kummaline. Enamus kliente kandsid näomaske ja olid kummikinnastes, mul tekkis jälle tunne, et nad on haiged ja neist peaks eemale hoidma 😀 Õnneks olin poenimekirja teinud, muidu oleksin küll enamus asju ostmata unustanud, tegelesin pingsalt selle jälgisega, et ma vähemalt meetrit vahet teistega hoiaks (tõeline massipsühhoos, meedia mõjul) ja mõttes oli ainult see, et küll nad näevad maskides veidrad välja 😀 Kogu poe personal oli ka maskides ja kummikinnastes. Esmaspäeval olid ainult kassiiridel kummikindad käes. Nagu arvata oli, ei olnud enam mullita vett, täielik tühjus valitses. Sai osta 0,33l hirmkallist mingi spetsiaalset peale sportimist mõeldud vett aga seda ei taha. Helistasin siis Jaagule, et ta baasist kindlasti vett ostaks. Kuna olin piimaleti juurest unustanud läbi käia, siis pidin sinna minema ja küll mul oli hea meel näha, et aluse peal seisab meie vesi 🙂 Poe poiss pani mingit muud kaupa välja, tegin siis õnnetu näo pähe, näitan näpuga vee poole ja ütlen Aqua (vesi), poiss mulle näitab vastu sinna kus veed tavaliselt seisavad, et Aqua. Ma teen mhmhhhh, no aqua ja õnnetu nägu. Poiss teeb selle peale, aaaaa si ja tegi alust ümbritseva kile lahti. Tänasin teda rõõmsalt ja krahmasin oma veed. Võtsin kolm blokki, kodus oli ka kolm, sellega peaks nüüd nädala küll vastu pidama, kui süüa ja teevett kraaniveest teha. Ma poes kõiki vahesid läbi ei käinud aga kuna mul oli mune ka vaja siis seal oli mul küll üllatus. Pood oli tühjaks ostetud munadest, siin muidugi pannakse kordades vähem kaupu välja kui Eestis. 10 pakilisi M mune on üks suur kastitäis ja L ning XL mune kuueses pakis on heal juhul kaks väikest kasti. Lisaks oli tühjaks ostetud laktoosivaba piim, mis säilib toatemperatuuril ja aegub paari kuu pärast. Neid on ka korraga väljas umbes nelikümmend pakki, kui sedagi. Kümmekond pakki suhkrut ja jahu oli ka järgi, tavapärase aluse asemel. Otsakorral olid ka saialised – sepikulaadne toode, mida me tarbime, seda olid üksikud pakid järgi ning croissandid ja muud nende traditsioonilised kuklid jm saialised olid ka lõpukorral. Seepide ja makaronide vahesse mul asja ei olnud, seega ma ei tea, mis seal toimus. Muud kraami oli kõike saada – puu- ja juurvilju, liha, konserve, juustu, muid piimatooteid, külmutatud tooteid jne. Helistasin uuesti Jaagule, et ta baasi poest kindlasti mune ostaks, seal poes oli veel kõike saada. Vaadates praeguseid varusid, siis söögi osas peaksime kaks nädalat küll vastu pidama nii, et ei peaks poodi minema. Lõpuks salati materjal arvatavasti lõppeks. Küll ma arvan, et vesi saab vahepeal otsa, seega ma ise arvan, et nädala pärast võiks taas ühe poetreti teha.

Eile oli Itaalias rekordiline arv haigestunuid ja surnuid. See tekitas riigijuhtides taas kerge paanikahoo ja õhtul võeti vastu seaduse täiendus, mis siis sulges kõik söögikohad ning kaubanduskeskused. Need, kes saavad võivad kojukannet pakkuda, kes seda ei suuda teha jäävad lihtsalt suletuks. Antud kord kehtib kuni 25.03, kuna valitsus loodab, et kahe nädala pärast peaks uute korralduste tulemusena olukord juba paranenud olema. Kuna terve riik on nüüd punane tsoon ja reeglid kehtivad üleriigiliselt. Kas ja kui karmilt politsei kontrollib on mul natuke segaseks jäänud. Meedias ringi liikuvad videod on osad küll natuke hirmutavad, näiteks üks oli, kus politsei lihtsalt karjub ühe papi peale, kes pingil jalga puhkab, poekotike näpus või kus järjest autosid linnavahel peatatakse. Baasi poolt on ka sõnad peale loetud, et kandke kaasas endaga paberit, isikut tõendavat dokumenti ja kui politsei käsib tagasi koju pöörduda, siis ärge hakake vaidlema vaid alluge korraldusele ning minge tagasi ja andke baasi sellest teada. See puudutab pigem siis tööle sõitmist, kuna baas jätkab tööd tavapärselt. Küll nad ka proovivad võimalikult palju inimesi kodutööle suunata aga kõik osakonnad seda teha ei saa. Kohalikud jagavad infot, et hoidke alles poe, apteegi- ja kütusetšekid ning arsti vastuvõtu paberid, et neid vajadusel politseile näidata, et käisite poes või arsti juures. Muidu võidakse süüdistada reeglite rikkumises ja ootab trahv. Vangi vast kohe ei panda, kui rikkumine suur ei ole. Ma ei tea, kas see vastab tõele aga meediast käis läbi info, kus positiivse diagnoosi saanud inimene käis poes sisseoste tegemas – see on küll ülimalt kuritegelik käitumine.

Täna saatis kool ka info, kuidas õppetöö käima hakkab ja lingid vajalikesse kohtadesse. Kodused ülesanded on juba üles pandud ning homme läheb siis koduõppeks lahti. Rasmusel oli homseks juba vaja üks ülesanne veebis ära teha, seega on käsi juba valgeks tehtud. Õnneks on meie õpetaja juba mitu nädalat lastega antud keskkonnas koolitöid lahendanud, seega Rasmusel on asi selge. Küll oli meil alguses probleem saidile sisse saamisega, sest lapsed salvestasid URL-id lemmikute alla aga see jääb ju kooli arvutisse ja kodus olime hädas, kust leida õige link. Lõpuks ei leidnudki ja tegi kodutöö käsitsi ära. Järgmisel päeval hulkusime kooli lehel ringi ja sattusime õigesse kohta, mille peale Rasmus südamest ohkas, lõpuks ometi õige koht! Seega on meil nüüd õige lingikogu ka olemas. Kirjas on ka, et õpetajad peavad õpilastega vähemalt kaks korda nädalas üle veebi otse suhtlema, kuidas see täpsemalt välja näeb, ei ole veel aru saanud aga küll siis aja jooksul selgub. Elagu 21 sajand ja arenenud tehnoloogiad! Lisaks oli täna Sigonella ülema Facebooki ülekanne, kus olukorrast ülevaade anti ja seal öeldi välja, et kool jääb kõigi eelduste kohaselt kuni 3.04 suletuks nagu Itaalia valitsus oma koolidega teeb aga jooksvalt jagatakse infot. Mulle see meeldiks ma ei tahaks väga politseiga pahuksisse sattuda, kui peaks lapsele järgi minema.

Lõpetuseks Itaalia valitsuse üleskutse: “Restiamo distanti oggi per abbracciarci più forte domani” Cit. Giuseppe Conte 11/03/2020 Mis siis tõlkes on midagi taolist: “Hoiame täna eemale, et homme tugevamini kallistada.” Enamus teist ju teab, et itaallastel on komme põsemusisid anda ja kätelda. Füüsiline kontakt on neile väga oluline, erinevalt eestlastest, kes teineteisest 5 meetri kaugusele hoiavad. On muidugi erandeid nagu mina, kellele meeldib kallistada 🙂 Seega kui imestatakse, miks haigus levib, siis kombed on teised, inimeste arv on ju meeletu- kokku 60 miljonit (!) ja kõrge vanuseni elatakse siin ka, lisaks perekonniti ollakse koos ja need põsemusid – see on nagu näo katsumine, mis on instinkt ja millest on raske lahti saada. Meie siin oma majakeses säilitame positiivsuse, naudime päikest ning tegeleme aiatöödega. Olge terved!

10.03.2020

Eile hilisõhtul otsustas Itaalia valitsus terve Itaalia nn. punaseks tsooniks kuulutada, see tähendab ka Sitsiiliat. Nojahhh, lugesin seda uudist enne magama minekut ja olin üldiste reeglitega enam vähem kursis, kuid väga segaseks jäi, kui politsei peab kinni, siis mismoodi see selgitamine välja näeb, et mul on vaja liigelda. Lisaks oli välja toodud, et mingi paber peab olema täidetud, selleks, et ringi saaks liikuda. Ühesõnaga tekitati ärevust rohkem kui asi väärt oli. Magasin rahutult ja hommikul peale äratust olin kohe ninapidi telefonis, et kas kooli osas on uudiseid. Ei midagi, Sigonella kool jätkas tööd oma tavapärastel alustel, samamoodi pidi ka Jaak edasi tööl käima. Hommikul jagati Facebookis ülekannet, kus kogu Euroopa Lõuna baaside piikonna vastutav pealik koos Milani baasi vastutava isiku ja meditsiinijuhiga jagasid infot. Peamiselt muidugi kutsuti kainele mõistusele, käte hügieeni eest hoolitsema ning haigetest eemale hoidma. Tööl tuleb ikka edasi käia, muidu ei täideta riikidele antud lubadusi.

Kuna Jaagul oli koolitus, siis pidin täna lapsele järgi minema. Olin üsna närvis, sest ei osanud käituda vastu antud reeglit: liikumine on lubatud 1) kui on vaja minna tööle; 2) olukorrad, mis seda nõuavad; 3) tervislik olukord; 4) tagasipöördumine koju. Olukorrad, mis seda nõuavad on näiteks toidupoe, apteegi külastus, vanade pereliikmete juurde minek. Liigitasin oma peas selle alla ka lapsele kooli järgi mineku. Õnneks jagas Facebookis ühes grupis üks inimene blanketti, mida tuli täita, kas siis kodus või kui politsei kinni peab, siis politseiga koos. Printisin neid siis kohe hulgim välja, Itaalia keelse, ja täitsin ühe ära, milles on siis vajalik asjatoimetus lapse koolist ära toomine. Teise teen selleks, et poodi minna, kuigi see jääb meil oma maakonna piirkonda aga ikkagi, pigem olgu olla, kui pärast mingi jama klaarida. Õhtul saadeti Jaagule inglise keelne versioon ka.

Plaanisin enne lapsele järgi minekut kiiresti Lidlist läbi hüpata ja vett juurde osta. Ostame kõige odavamat vett ja see on reeglina alati lõpukorral või otsas. Paar korda on läinud õnneks ja seni kuni poes ringi olen luusinud on vesi laost kohale toodud. Mõned korrad oleme ka tühjade kätega tagasi pidanud tulema. Igatahes poest mööda sõites avanes vaatepilt, kus poe ukse taga ootas ca 10 inimest ostukärudega. Kuna mul oli kiire, siis ma poodi ei läinud. Hiljem lugesin, et inimesi lastaksegi maksimaalselt viie kaupa sisse, see tagab selle reegli, et inimesed on vähemalt 1m kaugusel. Sellest reeglist üritavad kõik teenindusasutused kinni pidada, kellelgi ei ole soovi, et neid kinni pandaks. Proovin homme siis Augusta Lidiliga õnne, siis on aega seal passida. Peamine on, et aru saaks mis tegema peab 🙂 Keelt ma ju jätkuvalt ei oska …

Päeval kirjutati mulle, et Sigonellas on antud üks positiivne proov – mis hiljem õnneks valehäireks ostus. Küll on hetkel Sigonellas töötavad 5 sõjaväelast karantiinis. Kuna üleriigiliselt on välja kuulutatud eriolukord, siis baasides läks elu edasi tavapäraselt, mis on osati vastuolus kohalike reeglitega. See tekitas segadust ja kerget nõutust, et mismoodi siis edasi peame tegema, trahvi ju ka ei taha saada ja vangi veel vähem sattuda. Sigonella baasi kool on riigis ainus kool, mis veel avatud on. Teised baasi koolid olid juba kinni ja Itaalia sulges oma koolid juba märtsi alguses. Meie aja järgi kella 17:00 paiku tuli direktorilt teade, et kool on kinni kuni 15.03. Kõigi eelduste järgi on see ikka kuni 3.04 suletud aga 15.03 tuleb täpsem info, kuidas edasi minnakse. Soovitakse kasutusele võtta virtuaalklassid ja selle läbi toimub siis edasine õpe. Kuidas see kõik välja näeb ning mis on võimalused, selgub reede hommikuks. Praegu on lapsel lihtsalt kaks vaba päeva, kus saame pühenduda eesti keele õppimisele, milles hetkel väga maha oleme jäänud. Jaagul on tööl ka alates täna kella 15:00 minimaalse mehitusega olukord, mis tähendab, et tööl on ainult üks inimene – juht. Kuna Jaak on juhi asendaja, siis ülejärgmine nädal on ta tööl, homme on poole päevani koolitus ja siis on vaba kuni 23.03.

Ainus asi mis hetkel ärevust tekitab on see, et hetkel on Sitsiiliasse sisse rännanud ca 11 000 inimest mandri Itaaliast, kriisikolletest. Tulid nüüd oma pisikuid siia meile jagama. Sitsiilias on nõue, et need, kes tulevad punasest piirkonnast, tänasest siis kogu mandrilt, peavad veebis ära täitma vormi, kust nad tulid ja kas neil on haigusnähte ning vähemalt kaks nädalat kodus püsima. Kahtlustatakse, et osad ei ole ennast registreerinud ja inimeste hulk võib olla suurem.

Ega siin muud ei olegi öelda, kui “Elame näeme, mis edasi saab”. Homsest lubatakse taas ilma soojenemist ja reedeks peaks olema juba 23 kraadi ning päikesepaiste, seega tuleb nautida seda mida on antud ning veeta aega mõnusasti. Siinkohal aitavad kaasa toredad lauamängud ja legokogu, mis ajajooksul kõik kogunenud on. Monopoli pilt on tehtud jaanuaris, kui meil oligi kole külm ja Jaagul meeldis oma surfimütsiga ka toas ringi käia 🙂

Erinevad ajaveetmise võimalused

8.03.2020

Imelist naistepäeva kõik ägedad naised!

Hommikul ootas mind ees mehe poolt tehtud värske piparmünditee – piparmündi korjas ta oma väikeste kätega meie aiast, pressis värsketest apelsinidest mahla ja järgi oli jäänud üks metsmaasikas, mille ta siis pidulikult mulle jättis. Apelsinimahla tegemiseks pidi ta muidugi palju energiat raiskama, kuna ei leidnud üles manuaalset mahlapressi 😀 Väga armas üllatus igatahes. Tal oli muidugi mõte kinkida nartsisse aga need on aias juba tänaseks ära õitsenud 😉 Laps joonistas oma uuele tahvlile naistepäevasoovid.

Rasmus oli täna sünnipäevale kutsutud. Sünnipäev toimus baasis kinos, pärast oli pizza ja tort, mida Rasmus muidugi ei söönud. Kutsel oli märgitud, et kinke ei ole vaja teha. Emmm, laps, kes ei soovi sünnipäevaks kinke?! Kui kutsele RSVP tegin, siis ema kirjutas vastu, et kinkide asemel ootab ta sõduritele annetusi. Kui Jaaguga seda arutasin, siis selgus, et kus iganes on USA sõjaväelased, on olemas ka baasi poed, kus kõike müüakse. Ei teagi, kas siis on lihtsalt tore pakki saata ja saada või mis selle täpsem eesmärk on. Ostsime annetuseks ühe mängukaardi paki, soolast ja magusat snäkki. Sünnipäevalapse ema oli ameerikalikult ülevoolavalt tänulik.

Eile jõudsime lõpuks Cataniasse turule. Käisime teisel turul, mitte sellel populaarsel Catania kalaturul, mida suvel korra piilumas käisime. Vaatamata sellele, et ilm oli erakordselt halb, 14 kraadi ja kergelt vihmane, siis rahvast oli meeletult palju, nagu Tallinna maratonil oleks olnud 😀 Palju kauplejaid ja veel rohkem kliente. Müüdi kõike ja rohkemgi veel. Taaskord olin ma kergelt eksinud, palju oli sellist kraami, mida ma taaskordselt ära ei tundnud ja ei teadnud, mida nendega teha saab. Seekord oli meil eesmärgiks osta liha – plaanisime grilli teha. Liha müüdi vähestes kohtades, võrreldes Eesti turgudega, kus lihalette on tunduvalt rohkem. Leidsime ühe koha, kus oli pikk järjekord ja päris hea valik. Väga palju oli juur- ja puuviljadega ning muude aiasaadustega kauplejaid, samuti mereande – taaskord kõike võimalikku ja võimatut. Niisama pudi-padi müüjaid oli samuti. Mõned juustuletid jäid ka silma. Ostsime lisaks veel maasikaid 2.50€ kilo ja apelsine 0.75€ kilo. Lisaks olid ka metsmaasikad, mida pidime ka degusteerima, need olid kallid, pisike karbike, äkki 100g maksis 1.50€. Ühe kobeda bassilikupotikese ostsin ka 2€ eest. Tavalised maasikad olid seekord vesised ja ma pidin päris palju ära viskama, kuna olid lödid ja läksid kiirelt pahaks. See on esimene kord, kus maasikad ei olnud sellise kvaliteediga nagu ma olen harjunud. Eks järgmine kord me enam sealt ei osta, kui veel sinna turule läheme. Jaak arvas, et hakkame seal nüüd tihedamalt käima, kuna liha oli kvaliteetne ja mõistliku hinnaga. Eks edaspidi proovin rohkem süveneda ka müüdavasse kaupa. Hetkel on vahe poe maasikatel ja apelsinidel – turult/tee äärselt talumehelt ostes on need palju paremad. Muude puu- ja juurviljade osas ma maitseerinevusi ei ole märganud, seega kuidagi läks meelest turult muud kraami osta, kuna poes on kõik sama värske ja maitsev.

Minu väike armas jõulukaktus, mis koju jõudes üsna ruttu kohe kõik õienupud maha viskas, on otsustanud, et õige aeg on õitsema hakata. Ise on ta pisike ja õied on suured, seega on ta veidikene kõverake kuid mul on hea meel, et ta õitsema läks 🙂 Kõrvale ka nartsissid, mis tänaseks kõik ära juba on jõudnud õitseda.

Itaalia valitsus otsustas tänasest siis veerand Itaaliat garantiini panna, sealhulgas Milano ja Veneetsia. Hetkel veel ühistransport ja lennukid liiguvad, kuid inimesed peavad väga selgelt ära põhjendama, miks neil on vaja linnadest välja või sisse liikuda. Eelmises postituses viidatud haiged, kes meist ca 60km kaugusel olid, neid enam tänasel kaardil kirjas ei ole, küll on juhtumite arv Catanias kasvanud ning lisandunud on üksikjuhtumid Siracusas ja Ragusas. Tänaõhtuse seisuga on Sitsiilias 35 haiget. Eile Catanias turul olles ei saanud küll aru, et kohalikud väga paanikas oleks. Maskidega inimesi ei näinud, paaril olid sallid või midagi taolist suu ette tõmmatud. Turistid luusisid ka ringi ja elu kulges omas rütmis. Täna nägin Misterbianco Lidli juures ühte meesterahvast maskiga, esimest korda siin linnapildis. Samuti oli kassiiril kummikindad käes, muid muudatusi ei ole silma jäänud. Ise loodame, et ilmade soojenedes olukord paraneb ning viirus taandub. Aga nagu öeldakse, elame näeme kuhu see kõik edasi viib. Meil on hetkel jätkuvalt kõik korras ja oleme terved ning imeilusal vaiksel kevadõhtul terassil teed limpsida ning audioraamatut kuulata on väga mõnus 🙂

Lõpetuseks – naistepäeva puhul otsustas ka Suur Tossutaja aktiivne olla ning meile vaatemängu pakkuda.

6.03.2020

Kogu maailm räägib hetkel ainult ühest teemast – koroonaviirusest. Meedia on inimeste meeled ärevile ajanud ja paanika tekitanud. Ühte pidi on vist hea, et sellest nii palju kirjutatakse, siis inimesed hoiavad ennast rohkem ja hoolitsevad oma kätehügieeni eest. Loodetavasti ei käida enam haigena tööl seega hoolitakse rohkem enda tervisest ja seeläbi ka teistest inimestest. Itaalia valitsus otsustas, et 5-15 märts on üle riigi koolid kinni. Natuke arusaamatuks jääb, miks see üleriigiline otsus on, kuna Lõuna-Itaalia ja suurematel saartel on nakatanute numbrid minimaalsed. Sardiinias on nüüd ka üks juhtum, Sitsiilias on pealinnas Palermos hetkel 3, Catanias 1 ja meie juurest ca 60km sisemaale minnes on 14tk. Ma ei ole siiani aru saanud, mis koht see on ning miks seal neid nakatunuid nii palju on … Küllap on mingi perekond või farmi töölised nakatanud. Numbrid on siin püsinud stabiilsed viimane nädal. Mina vaatan infot SIIT lehelt, kus igal õhtu kell 18:00 andmeid uuendatakse. Mulle meeldib eriti see kaart, kust saab kiire ülevaate, mis Itaalias toimub. Viimase nädala jooksul ei ole Sitsiilias rohkem juhtumeid juurde tulnud. Baasis jälgitakse olukorda, suheldakse tervishoiu ametnikega ning jälgitakse, mida riik otsustab. Meil hetkel kooli suletud ei ole ning baasides ei ole kellelgi viirust diagnoositud. Küll on koolis sees gripp – see tuli juba jaanuari keskpaigas. Rasmus on elus esimest korda vaktsineeritud ja loodetavasti see talle külge ei hakka või kui haigestub, siis kergemalt. Meie poodides on olukord normaalne, riiulid on kraami täis, inimesed käivad rahulikult ringi ning mingit meeletut paanikat või ärevust me küll ei ole täheldanud. Küll eelmisel nädalal jäi poes käies silma imelik asi, ma pole enne näinud, et sellises koguses vett kokku ostetakse, see oli midagi uut. Lugesin mingi aeg tagasi mingit artiklit, kus Põhja-Itaalias elav eestlane ka muljeid jagas, kus ta ka mainis, et poodides ostetakse kokku palju vett.

Muidu läheb meil siin rahulikult. Esmaspäeval oli täielik suvi – 24 kraadi ja õhk oli suviselt soe. Tõeline nauding. Kolmapäeval tuli üle kuu aja taas vihma – päris värskendav oli. Loodus sai kosutust ning kõik on roheline ning järjest enam lilli ja puid on õitsema hakanud. Eelmises postituses kirjutasin, et õitsevad ühed puud, millel on väga ilusad õied aga me suutnud aru saada, mis puud need on. Nüüd on teada, tegemist on mandlipuudega 🙂 Lugesin kunagi kusagilt, ma nüüd enam ei mäleta kust, et mandlipuud õitsevad märtsis ja vaatepilt on imeline, meie kandis on igatahes mandlipuud ära õitsenud. Peaks otsima, kus need õiged mandlipuude alleed ja istandused on, saaks selle imelise õiteilu vaate talletada.

Avastasin üks päev, et me sidrunipuul on ikka õied ka 🙂 Sidrunid on siiani lihtsalt “tulnud”, kasvavad kogu aeg aga ma ei ole kordagi näinud õisi. Üks päev puu ümber luusides leidsin õied ka.

Minu potipõllumajandusega läheb ka kõik plaanipäraselt. Järgmisel aastal enam ette ei kasvata vaid panen kõik kohe mulda. Vähemalt kurgid küll. Kõik mu potikesed on olnud õues ja 95% pandud seemnetest on kasvama ka läinud. Igaks juhuks panime ju mitu seemet korraga, et äkki ei lähe kasvama 😀 Nüüd tuleb peenraid ette hakata ette valmistama ning mõne aja pärast taimed ümber istutada, loodetavasti need ei saa protsessi käigus kannatada ja saame peagi oma aia vilju maitsma hakata. Ostsin lisaks veel maasikataimi juurde ning lilleseemneid. Maasikad kasvavad juba mühinal ja on mitu marja andnud, lilledega näis, mis üles tuleb.

Üks päev Augustas käies ostsin tee äärselt talumehelt maasikaid. 5€ sai 2kg maasikaid. Maistesid hästi aga ei olnud nii magusad, kui Siracusa turult ostetud. Proovin järgmine nädal jälle osta, äkki vahepeal on magusamaks läinud 😉

Vahepeal olid ju vastlad! Siin poodides neid ei müüda, siis tuli ise teha 😉

Käisin vahepeal Eestis, jah, hästi korraks ja kohtumisi ei planeerinud. Kohtusin küll mõne olulise inimesega aga suuremalt ma seda ei reklaaminud. Tuleme juunis nagunii, kuna Rasmus peab eesti keelt kooli vastama minema, oleme siis natuke pikemalt ja on rohkem aega kohtumisteks. Seekord oli siis meie #õeluste grupi traditsiooniks saanud SPA nädalavahetus. Üritus sai kokku lepitud juba novembri alguses, kui viirus ei möllanud ja igatsus inimeste järgi oli suur. Mida lähemale mineku aeg tuli, seda vähem ma tegelikult minna tahtsin … Esiteks olin ma detsembris juba kõiki näinud ja oma suhtlusvajaduse mitmekordselt täitnud. Teiseks oli siin juba ilm suvine ja sinna halli, külmale kodumaale ei kutsunud. Sel ajahetkel ei olnud veel viirus Itaaliat laastama hakanud, seega minek oli suhteliselt okei. Eestisse läksin läbi Milani, kui veel ei olnud soovitust Milani lennujaama vältida. Tagasi tulin läbi Berliini. Catania lennujaamas oli vahepeal hakatud temperatuuri ka mõõtma, järgmisel päeval lugesin uudiseid, et esimene positiivne oli samal päeval ka meie saarel testitud – Palermos. Otsus korra Eestisse nädalavahetust veetma minna oli tegelikult väga õige! Olime Tartus Lydia hotellis ning nautisime laupäeva õhtul teatrietendust “Tere, kallis”. Transpordivahendiks oli seekord rong, mis oli minnes paksult rahvast täis. Lydia hotell oli imearmas ja hubane, kui Tartus ööbimist otsida, siis soovitan kindlasti seda. SPA on väga väike aga ülimalt armas, eriti kui on vähe inimesi. Lastega sinna väga ei soovita minna, kuna neil hakkab seal igav.

Mõned pildid reisist ka. Esiteks on populaarne lennujaamadesse klavereid panna – Catanias oli ka üks. Ma enne pole tähele pannud aga seekord jäi silma. Milanos oli ka, seal isegi keegi mängis seda. Cataniasse tagasi tulles oli üks noormees ennast korralikult sisse pakkinud – kaitsemask ja kummikindad, reisime alates Riiast kuni Cataniani samade lennukitega. Lennujaama bussis sattusime kõrvuti seisma, tegin salaja pilti ka. Päris hirmutav oli, nagu tal oleks mingi viirus küljes või midagi … Tahaks pigem eelmale saada. Berliinist tulid pool lennukitäit mehi-poisse, kellel olid mustad mütsid – suurte mustade sulgedega. Nad nägid väga ägedad välja! Mingi aeg uurin välja ka, kes need tegelased on ja mida nad esindavad. Mütsid olid neil igatahes lahedad!

Lõpetuseks – meiega on kõik hästi, Sitsiilias on hetkel rahulik ja kõik on tavapärane. Naudime kevadet ja ootame suve. Maiustame maasikatega ning võtame ninale päikest.