Siracusa vaatamisväärsused – teine külastus

23.09.2019

Kuna ilmad on nüüd turismiks loodud – kuni 27 kraadi, vahelduv pilvisus ja kerge tuuleke ning pere on terveks saanud, siis otsustasime vaadata üle Siracusa vanalinna osa, mis asub saarekesel Ortigia. Eelmisel korral käisime linna teises osas, kus oli suur Kreeka teater. Siracusa vaatamisväärsused ja Ortigiaga tutvumiseks piisab ühest päevast. Kui eelmine kord olime Siracusa selles osas, mida võib lugeda tüüpiliseks Sitsiilia linnaks – suured koledad majad, praht maas, haiseb ning ei olnud eriti ilus, siis vanalinna osa oli vägagi kaunis! Vanad majad, kitsad tänavad, puhtus – mis on siin vägagi üllatav, midagi ei haisenud ja palju toredaid lahendusi ning värve, lisaks muidugi karjade viisi turiste. Vahepeal oli tunne nagu oleksime Tallinna vanalinnas 🙂

Ortigia saar on ca 1,5km pikk ja ca 1km lai. Selline paraja suurusega, et mõnusalt läbi jalutada. Tänavale on autot keeruline parkida, kuna need parkimiskohad on mõeldud kohalikele elanikele. Turistidele ja linna külalistele on tehtud saare algusesse varjualune tasuline parkla. Parkla on üsna modernne – kaamera vaatab auto numbri ja laseb sisse ning peale maksmist 15min jooksul tuleb välja sõita ja kaamera loeb uuesti numbri ning laseb välja. Ei mingeid paberpileteid 🙂 Üks tund maksab 1.50€, meil läks maksma 4.50€ ja 24h on 15€. Tõkkepuuga peab olema kannatlik, sel võtab aega enne kui nfo sisse loeb. Ühed meie ees ei saanud välja – ei teagi, kas nad olid kannatamatud või oli mingi süsteemi viga. Oluline on, et maksmisel autonumber õigesti sisestatud saab. Parklas kohtute kindlasti kodutute ja/või kerjustega. Üks onu oli omale “kodu” sinna tekitanud. Makseautomaadi juures nad istuvad ja kerjavad, mündikauss enda ees ja ütlevad maksmisel, itaalia keeles summasid. Kui sularahas maksad, siis on neil suur ootus, et Sa ülejäägi neile poetad. Me ei poetanud midagi … Linnapildis oli ka kerjuseid näha.

Parkla ja vaade Siracusale – siin vaskul nurgas paistab ka Basilica Santuario Madonna delle Lacrime, kus eelmine kord käisime.
Siis kui elanikele mõeldud parkimiskohta korraks parkisime. Eemal see ümmargune müüriosa, sealt on tehtud ülemine ja alumine pilt. Sealt avaneb rannikule ja merele ilus vaade.
Vaade Ortigiale. Lained murravad ägedalt vastu müüri ja ühes kohas üle ääre ka, see koht meeldis eriti Rasmusele 🙂

Lõppsihtmärk oli meil Castello Maniace – minnes läksime ühelt poolt saarekest, tagasi tulles teiselt poolt ja linnakese keskel seigeldes. Tee peale jäid meil ette kõik vaatamisväärsused – Tempio di Apollo, Fontana di Diana, Piazza Duomo, Cattedrale metropolitana della Natività di Maria Santissima (inglise keeles Cathedral of Syracuse 🙂 ), Fonte Aretusa (Arethusa Spring) ja lõpuks Castello Maniace. Katedraali me seekord sisse ei läinud, järjekord oli üsna pikk, kuigi me olime juba 10:00 paiku kohal – seega ma ei tea, mis piletihind seal on. Fonte Aretusa kohta on vana legend, kus mängus on Kreeka jumalad ja sellega kaasnev mütoloogia. Imetlusväärseks teeb selle see, et tegemist on magevee silmaga, mis on täpselt mere ääres ning seal kasvab looduslik papüürus – erinevate allikate väitel ainuke või teine koht Euroopas. Eriline igatahes. Sinna ümber sai jalutama ka minna ja audiogiidi tellida aga me seda ei võtnud ja kuna ma ise kassani ei jõudnudki, siis piletihinda ma ei oska öelda.

Tempio di Apollo
Fontana di Diana
Piazza Duomo
Cattedrale metropolitana della Natività di Maria Santissima

Castello Maniace oli meile suureks pettumuseks. Nägi välja liiga tänapäevane – eks seda on läbi aegade taastatud ja uuesti üles ehitatud ka aga säilinud on vähe ja midagi vaadata nagu ei olnud. Kindluse alumised müürid on laiad ning üsna kõrged, seega linnale ka eriti head vaadet ei ole. Küll jah välismüüril jalutades on ilusad vaated. Kui oled juhtunud käima läbi Inglismaal lossid, kindlused ja katedraalid – siis mujal tunduvad kõik väga pisikesed ja tühised, seega elamust ei olnud aga ära on käidud. Seina peal oli küll kirjas, et pilet on 4€ ja kuni 18a tasuta, siis tegelikult küsiti 2.50€ üks täiskasvanu. Tundub, et nad ise on turismihooaja lõppenuks lugenud ja piletihinnad on odavamaks läinud. Küll ei saa seda söögikohtades öelda, seal on ikka hinnad väga krõbedad.

Castello Maniace ees oli üks lahe skulptuur
Castello Maniace ees olid ma müürid, millelt avanes üsna hea vaade linnale ja merele.
Selline ongi Castello Maniace müüri pealt pildistatuna
Castello Maniace müürilt vaade linnale. Eemal, kus on see rohelus, seal on Fonte Aretusa.

Linnakeses on väa palju erinevaid restorene ja kohvikuid, astu ainult sisse ja naudi. Mul on pikemat aega juba pizza isu olnud, siis seekord oli meil siis pizza pidu. Ma tellisin krevettidega ja need olid täies elusuuruses pizza peale pandud 🙂 Maitses väga hästi! Varsti peaks kodus ka pizzaahju kuumaks kütma ja küpsetama hakkama …

Mõned erinevad vaated ja vahvad lahendused.

Üle linna kõrgub üksik palmike 🙂
Suppata (aerusurfi) saab harrastada igal pool
Kõik oligi nii armas ja ilus
Vaateplatvormilt, mis jääb Fonte Aretusa kõrvale, vaade Siracusale.

Siracusa vaatamisväärsused – esimene külastus

4.09.2019

Pika nädalavahetuse puhul – esmaspäev oli USA-s riiklik püha (Labor day – septembri esimene esmaspäev on alati vaba) – käisime lähiümbrust avastamas. Vahelduseks igapäeva teemadele olime turistid 🙂 Kuna meil aega on, siis seekord vaatasime ära osa Siracusa (vahest on kirjapilt Syracusa) vaatamisväärsustest (kaardil kollaseks tõmmatud osad)- saare osas olevad põnevad kohad jäävad järgmiseks korraks (kaardil sinine ring).

Kollased käidud, sinise ringi sees seisab veel ees.

Ilm on meil siin viimasel ajal olnud väga heitlik – mulle lubati, et siin on kogu aeg suvi, vale puha 😀 Igatahes eelmise nädala algusest on enamjaolt olnud pilves – mitu korda on olnud äikest – väga võimas vaatepilt aga pildile ma ei ole veel jõudnud neid välke püüda, sest meie kohal on see äike olnud peamiselt öösel või väga vara hommikul. Eemal on sähvinud päevasel ajal ka aga siis ei ole mul telefoni käe pärast olnud. Ühel ööl läks korraks ka elekter ära. Kuid laupäeval 31.08, kui me turistid olime, oli üle pika aja taas ilus ilm, mis tähendas, et päike säras lagipähe ja väljas oli taas 33+ kraadi sooja.

Ärkasime varakult ning olime peaagu avamise hetkel Põhja-Siracusas Kreeka teatrit uudistamas, lootuses, et inimesi nii varasel tunnil on vähe. Üksikuid külastajaid oligi vähe aga see-eest oli paar bussitäit turiste 🙂 Seekord külastasime siis vana Kreeka teatrit ja selle ümbruses olevat parki. Teater on väga hästi säilinud ning seal toimuvad mais ja juunis ka etendused. Peaks järgmine aasta mõnda vaatama minema, siis saab täieliku elamuse kätte. Kompleksi piletihinnad olid praegu: täiskasvanu 10€ ja alla 18a äkki, ma ei ole kindel oli tasuta, 11a vähemalt oli tasuta. Kui kaasas on alla 18 aastane, siis küsitake ühe vanema isikuttõendavat dokumenti, mis registreeritakse. Miks seda tehakse või mis see annab, sellest ei saanud ma hästi aru … Kassas ning sissepääsus räägiti kenasti inglise keelt ning sai kaardiga maksta. Samuti osati inglise keelt parklas, kuhu me oma auto jätsime. Kui ma õigesti mäletan, siis Kreeka teatri külastuse parkimine oli 3€ ja terve päev ehk 24h oli 6€, me võtsime selle terve päeva oma, kuna tahtsime pärast linna ka minna. Saare osasse sõidavad sealt ka bussid ja 2€ on pilet. Parkimise eest saab maksta ainult sularahas. Teatri pargi territoorium oli võrdlemisi väike, kui tutvustuses räägiti 2-3h tunni külastusest, siis võibolla koos giidiga/audiogiidiga läheb nii kaua. Me käisime ca 50 minutiga kõik läbi. Territooriumil on olemas vesi, juua see ei kõlba aga jahutada saab. Samuti olid puhtad ja korralikud WC-d, prill-lauaga 🙂 Küll puudusid enamustel ustel lukud, seega peab keegi ukse taga valvama või peab lootma sellele, et keegi ei astu lihtsalt sisse.

Latomie del Paradiso, Siracusa
Ear of Dionysius – väga väike koobas aga koopasuus kajab väga hästi, sees ei olnud kaja enam nii tugev.
Greek Theater – alt vaadates, Siracusa

Edasi läksime vaatasime üle Siracusas sündinud matemaatiku ja inseneri Archimedese auks loodud tehnopargi (Tecnoparco Archimede). Seal olid esindatud enamus Archimedese leiutistest. Sisse pääs oli 8€ täiskasvanu, Rasmus sai tasuta. Alguses näidati tutvustavat filmi ja seejärel tuli giid meile leiutisi tutvustama. Park oli väga väikesel maa-alal ja esindatud oli ca 25 leiutist. Osasid asju sai ka ise teha aga enamjaolt neiu tutuvustas ise kõiki neid erinevaid mehhanisme. Ta rääkis päris lihtsalt ja arusaadavalt, seega Rasmus sai ka targemaks. Tal siiani ei olnud Archimedesega veel kokkupuudet olnud. Pärast sai Rasmus koos ühe töötajaga kokku panna Archimedes’ Puzzlet. Onul oli selline suur versioon ja lastele anti väiksem. Päris huvitav oli nuputada – kui on soov seda kohe sealt osta, siis see maksis 16€, netist saab seda odavamalt soetada.

Edasi liikusime vaatama basiilikat, mis näeb väljast päris äge välja. Rahvast oli päris palju ja kõlaritest kõlasid palved, mida inimesed siis kaasa laususid. Seest oli kõik väga lihtne – oleks oodanud natuke suursugusemat sisemust …

Tagasi tee peale jäid meile üks ilmatusuur mänguasjapood ja väike kohvikukene, kust sai head külma jooki osta. WC-e oli Rasmuse sõnul seal kole, nii et vetsus jäi käimata 🙂 Jalutasime autoni ja sõitsime tagasi koju – kogu üritus koos sõiduga (natuke üle 1h) võttis meil aega umbes 5 tundi. Ma vist ei ole enne kirjutanud aga kõnniteedega on siin küll kehvasti – Siracusas õnneks oli aga kuna hekki eriti ei pügata, siis kasvab see usinasti üle jalakäiate tee, seega on hea võimalus enamus ajast peapidi võsas olla.

Päev oli tore ja vaatamisväärsused igati vahvad – piletihind oli minu hinnangul liiga kõrge aga eks turistina peabki rahakotti usinasti kergendama. Peagi läheme siis uuele ringile aga eelduseks on, et päike oleks siis pilve taga, on palju mõnusam ringi kõndida 😉