Category: Uus elu uues riigis

18.02.2021

Suur Tossutaja on kaks viimast päeva olnud ülimalt aktiivne ja pakkunud imelisi vaateid. Teisipäeval, kui Eestis vastlaliugu lasti, vaatasime meie kuidas Suure Tossutaja tuhapilv meie maja “ründas”. Umbes kella 17:00 ajal oli see pursanud ja kui Rasmus ning Jaak õue vaatasid, liikus see tuhapilv otse meie poole. Tegime sellest pilte ja videosid, kuna ma ikka veel ei saa hästi aru, kuidas siia videoid panna saab, siis ma tegin eraldi Google Photos albumi, kus Suure Tossutaja kahe päeva tegutsemine on kokku kogutud. Olen sinna kokku pannud enda tehtud pildid ja FB gruppides jagatud erinevaid vaateid. Osad on vulkaani instituudi enda pildid, osad inimeste tehtud. Album on leitav SIIT.

Mul oli samal õhtul väike veebipidu ja sain tüdrukutele ka näidata, kuidas õu oli tuhaliivaga kaetud ja pärast pead kratsides jäid mustad liivatükid küünte alla 😀 Jaak teatas selle peale, et nüüd saad tunda kuidas Pompeis inimesed ennast tundsid, kui see tuhapilv kohale tuli. Õnneks siin nii hulluks ei läinud ja meieni jõudis peenike liiv, mitte suured tükid nagu lähimates külades.

• 

• 

Me pole enne siin NII palju seda tuhka kokku kogunud ja kui tavaliselt on peenikese tuhana, siis seekord oli ikka liivana. Jaak pühkis tund aega aeda ja teatas, et kui keegi tuleb ja ütleb, et ta on vulkaani näinud ja vulkaani juures käinud ja et jube äge on, siis ta lubab lahkelt sellel inimesel järgmine kord vulkaani tagajärgi likvideerima tulla, et kas siis ka veel äge on 😀 Tegelikult on ikka äge ja natuke hirmus ka, sellistel hetkedel on mul hea meel, et me nii kaugel oleme (linnulennult ca 40km) ja et meri vahepeal on 🙂 Eriti meeldib trikitav Suur Tossutaja meile siis, kui kogu see tuhapilv teise suuna läheb, aga meie saame showd ikka näha 😀

• 

• 

Arvasime, et nüüdseks on vaatemäng läbi ja rahu maa peal, aga ei kus Sa sellega. Rasmus ärkas öösel üles, kuna tal kaisukad kukkus kolksuga voodist välja ja kui ta voodist välja ronis nägi ta Suure Tossutaja tulemöllu. No ja ma ärkasin selle peale, et keegi ütles midagi ja et päta-päta käis mööda maja. Arvasin alguses, et Rasmus kolib külaliste tuppa, aga siis kuulsin, et üleval tehti rõduuks lahti, öösel kell 2:30 … Emmm, mis toimub!? Kobisin ka välja ja no küll oli ilus vaade! Laava voolas mööda mäge alla ja ikka nagu kaugele alla, palju kaugemale ja palju rohkem, kui 16.02. Pildistasime, me muidugi väga häid pilte paraku ei saanud ning imetlesime binokliga. Vaatepilt oli ikka võimas ja väga hästi paistis kätte. Hommikul FB-d lugedes selgus, et 22:30 paiku oli purse toimunud ning peale seda oli poolde öösse laavamöll olnud, millest meiegi osa saime. Hommikul oli mägi muidugi jumala rahulik, nagu poleks mitte midagi juhtunud 😀

Sel korral õnneks läks see tuhapilv Acriale poole, seega me pääsesime. Kerge tuhk küll tuli, aga ootame paar päeva veel ja siis teen uue pühkimise, iial ei tea, mis Suurel Tossutajal veel siin lähipäevil plaanis on. Need muidugi, kes lähedal elasid, said taas suuremaid tükke kaela, aga kuna oli sügav öö, siis eriti palju pilte seekordsest möllust ei ole. Küll on aga instituut ise väga toreda video kokku pannud, mis on leitav SIIT. Kogu see kohin ja mühin käib muidugi asja juurde ja lähemad külad seda kõike ka kuulevad. 16.02 tehtud video on SIIN.

• 

• 

Mitte kummalgi korral keegi kannatada ei saanud, külade/linnadeni laava ei jõudnud. Kuna see valgus teistesse suundadesse, siis ei jõudnud ka see üleval olevasse parklasse, seega mingeid kahjusid ei ole, kui siis ainult neil, kellel autod suuremate tükkidega pihta said. Küll katkestati 16.02 kella 17:00 kuni 17.02 kella 9:00-ni lennuliiklus Catania lennujaamas. Esiteks oli rada kive täis ja teiseks segas pilv lendamist. Lisaks keelati Catanias kaherattalistega sõitmine ning autode kiirus tõmmati 30km/h peale, ma pole siiani veel kohanud, et Catanias üldse sellise kiirusega saaks sõita, pigem liigudki seal 10km/H 😀 Järgmisel hommikul oli FB täis hoiatusi, et teed on libedad ja tuleb ettevaatlikult sõita ning sõidukiirust vähendada. Nagu lumi oleks maha sadanud 😀 Jaak küll midagi aru ei saanud, et libe või ohtlik oleks olnud, kui Rasmust kooli viis.

Kel rohkem huvi, siis vulkaani instituudi ametlik FB leht on SIIN, aga ma jälgin rohkem ühte töötaja lehte (SIIN), kes jagab enda ja ka instituudi pilte ning teeb instituudi YouTube lehele videoid (YouTubli LINK). Kõik on muidugi itaalia keeles, aga õnneks Google Translate aitab, soovitan muidugi võimalusel inglise või vene keelde tõlkida, saate natuke parema info, sest eesti keelne tõlge on vahest täiesti arusaamatu sõnade jada 😀

Põnevaid kogemusi ning püsige terved!

16.02.2021

Meil jääb sel aastal liug laskmata, Suur Tossutaja on täiesti lumevaba … Kuna draakon on iga päev aktiivne olnud, siis mägi on soe ja lumi ei kipu püsima. Lisaks ei ole ka lumepilve mäe kohal ammu olnud, kuigi meil on nüüd oi-oi kui külm. Mul külmub niiviisi saba ära 😀 See “suurepärane” arktiline külm, mis Eestiski oli, jõudis nüüd siia kohale. Pühapäevast keeras ilm täiesti ära, temperatuuri maksimum päeval oli 13, eile oli ainult 9 ja mõlemal päeval oli tuul, eile oli veel eriti külm ja läbilõikav. Pühapäeva õhtul umbes 20:00 paiku sai tuul tormi mõõtme ja ei lõpetanud enne, kui alles eile õhtul kella 22:00 paiku. Meeletu möll ja nii külm, nii külm … Öine temperatuur meie kodukandis jäi sinna 5 kanti. Täna baasi sõites oli auto näidiku järgi vahepeal 3 kraadi ja baasis ainult 1 kraad. Talv on jõudnud ka siia. Kuid, homsest peaks jälle paremaks minema ning 18 kraadi ja päike ootab meid ees 🙂

Sitsiilia on eilsest alates kaheks nädalaks “kollases” tsoonis, jeiiiii! Mu rõõm jäi muidugi üürikeseks, kui kõigepealt pühapäeva õhtul otsustati, et ei, suusakeskused jäävad suletuks ning kui eile õhtul hakkasid levima artiklid, et see Briti versioon on maad vallutamas ja peaks ikka riigi uuesti kaheks nädalaks täiesti lukku panema. No ei, palun ei 😢 EI jaksa enam, tahaks vabadust ja võimalust ringi liikuda, siis kui ise otsustan. Ma väga väga loodan, et uus valitsus seda otsust ei tee. Hetkel on ju kõik kontrolli all, haiglad ei aja üle ning haigestunute numbrid on langustrendis. Mis iganes teaduskoda see ka ei ole, kes neid ettepanekuid teeb, võiks tegeleda uuringute, vaktsiinide ja ravi välja töötamisega ning andmeid analüüsida, mitte jagada ettepanekuid taas kõiki “punasesse” lükata. Ma küll proovin leida kõiges selles positiivset ja seda on ju ka päris palju, kuid see, et vabalt ringi liikuda ei saa, muutub juba ahistavaks …

Eelmine esmaspäev oli Jaagul vaba päev ja selle puhul käisime Sitsiilia Outletis, kasutasime ära allahindluste perioodi ja nädala keskset vaba päeva. Meie lemmikpood nagu ikka oli Asic 🙂 Sain uuendada oma spordiriideid, millest kõige kallim oli lühikesed retuusid 21€, ülejäänud oli 10€ (jooksusärk, top, sportrinnahoidja), Jaak sai uued jooksutossud, mis Eestis maksavad 140€, siit 72€-ga. See on ikka nii tore pood 🙂 Lisaks oma teisest lemmikpoest Villeroy & Boch ostsime mulle ühe toreda kruusi, mille disain mulle hullult meeldib ja mida ma olen juba väga pikalt tahtnud. Seekord oli linna piltidega kruusid, mille peale laps teatas, et ta tahab ka sellist, aga Londoni oma. Jaak lubas talle netist osta, kui nägi hinda 23€ pluss saatekulu, siis ta leidis, et tuleb Outleti tagasi minna, sest seal maksis see kruus 7.90 😀 Kuna tal see nädal vaba nädal, siis täna on meil taas shopingu päev. Eelmine esmaspäev oli mul vägagi planeeritud kõik, kuidas taas Ikeasse lihapalle sööma läheme ja lapsele ka neid koju ostame, kui kaubanduskeskuses kolades tuli mulle meelde, et kohal peal söömine on ju kinni … Aga täna saame uuesti katsetada, kuna “kollases” tsoonis tohib kuni 18:00 koha peal süüa, jeiii.

• 

• 

Kuna meie eluke kulgeb vaikselt ja igavalt, siis kirjutan ühest suuremast draamast naabripoisiga, mis leidis aset ühel imeilusal suvehõngulisel kuuendal veebruarikuu laupäeval. Too päev oli ju imeilus – selline suvine, ma siis käisin ju ka kepikõnnil. Sehkendasin just rõdul pesudega, kui nägin, et naabripoiss tuli mingi neiuga. Kuna ta üsna tihti käib siin tšillimas, siis ma sellele väga tähelepanu ei pööranud. Ühel hetkel, väljas oli veel valge, seega kell võis olla 17:30 kanti, kuulsime väljas mingit meeletut kisa. Kuna nad karjuvad ju siin kogu aeg, siis me väga ei süvenenud. Ühel hetkel läks see lärm ikka suureks ja hääletoon oli selline kuri, ma siis kardina vahelt piilusin, et mis värk on. Mingi tüüp oli naabri hoovis ja röökis kellegi peale, ma kedagi ei näinud , seega arvasin, et karjub naabriga, mis tundus imelik, sest kedagi ju ei olnud. Kuna kaks autot olid ja mõlemad sõitsid ära, siis ma mõtlesin, et naabripoiss läks ka ära. Värav pandi lukku ja tundus, et sellega asi lõppes, aga ei, siis just kõik algas. Äkki näen, et naabri abihoone aknast ronib trussikute väel naabripoiss välja 🤷‍♂️ Hüüab neiu nime ja tuigerdab majja. Emmmm olgu, see oli veider. Selle kisa ja lärmi peale oli Rasmus ja Jaak ka juba ennast liigutama hakanud, aga kuna autod läksid ära ja jäi vaikseks, siis neil kadus huvi. Õues hakkas juba hämarduma, seega kell oli saanud 18:00 ja ma läksin pesusid ära korjama ning nägin rõdult hommikumantlis naabripoissi hoovil ringi kõndimas. Ma veel imestasin, et miks ta riides ei ole ja miks ta autota on … Jaak läks mõne aja pärast välja ja selle peale ta hüüdis appi. Palus telefoni laenata … Okei, veider. Hoidsime nüüd esiust lahti, et kuulda, kui ta midagi ütleb, sest kui meil kõik sinna poole olevad uksed-aknad on kinni, siis me ei kuule midagi, kui just südamest ei röögita. Naabripoiss helistas kiirabisse ja kellelegi veel, me saime pärast mitu kõnet veel nendelt numbritelt. Tundub, et ta oli vale tüdrukuga mehkeldanud, kas siis kellegi õe, sugulase või pruudiga ning mingid tüübid tulid ja andsid talle kere peale, võtsid plika kaasa ja panid tüübi luku taha, kuna võtmed võeti kaasa. Samuti oli kuti telefon autos, seega oli ta saanud vastu vahtimist ning ilma võtmete ja telefonita maha jäetud … Kuna me nüüd liikusime, siis ta oigas kogu aeg. Andsime talle oma külmakoti, mis nüüd on jäädavalt oma teed läinud ning vastasime ta kõnedele. Kuna ta läks tuppa riidesse panema, siis ta enam aia äärde telefoni võtma ei tulnud ja Jaak pidi üle aia ta juurde ronima. Meie juurest otse ei saa, aga tänavalt nende värava kõrvalt saab üle ronida. Jaak ütles pärast, et üks näopool oli paistes olnud, eks oli vastu vahtimist pandud ja võibolla vastu pead ja ribidesse ka, et nüüd on uimane ja valus olla. Ühesõnaga, sai ta kiirabiga räägitud. Lõpuks sai ta riidesse ka ja kui see teine number tagasi helistas, siis sellele kõnele ta tuli aia juurde vastu. Natuke aega oli kõik rahul, kui äkki oli uksekell, vaatasime, et kiirabi on aia taga. Eks nad hüüdsid naabripoissi, aga see ei reageerinud. Läksime ka siis välja ja karjusime kõik koos teda, mingi hetk hakkas ta toas hääli tegema ja kiirabiga suhtlema. Jaak arvas, et nüüd on asi kontrolli all ja läks kõndima. Mõne aja pärast oli jälle uksekell. Kiirabi küsis redelit. Viisin selle siis neile, naabripoiss ronis enda poolelt aiatoolide abil müüri peale ja teiselt poolt redeli abiga alla ning viidi kiirabiga minema. Pool nägu oli tal tõesti üles paistetanud ja punase-lillaks värvunud … Samas oli tal jõudu üle aia tulla, seega päris puruks ta ikka ei olnud. Mõne aja pärast tulid mingid sõbrad, siis veel helistati meile, need inimesed rääkisid muidugi ainult itaalia keelt, aga me ütlesime, et Saladoret ei ole ja ambulanca ning pärast seda enam ei helistatud. Naabritel jäid majas kõik tuled põlema ja aknad kõik lahti, ma veel imestasin, et miks ta vanematele või õele ei helistanud, et neil on ju võtmed … Küllap tal oli natuke häbi ka selle pärast, mis juhtus. Mingi aeg avastasin, et kõrval käib mingi liikumine ning vanakesed olid kohale tulnud. Käisid taskulambiga aia taga ja otsisid midagi, ma läksin siis ka välja ja ütlesin, et ambulance viis Salvadore minema. Nad tänasid ja sehkendasid edasi. Kuna õhtu oli ärev olnud, siis Rasmus pani välisukse lukku ja mul ei tulnud eriti und. Kui ma lõpuks magama sättisin, siis kuulsin auto häält ja olin muidugi krõpsti jälle üleval. Õnneks olid naabrid vanad, koos poisiga, seega olid nad poisi haiglast kätte saanud ning sehkendasid maja ümbruses. Tundub, et poisil oli kõik hästi, kuna oli vanematele üle antud, mul oli ikka natuke mure ka, et kas tal ikka on kõik ok. Vastu pead saamisel võivad ju kurvad tagajärjed olla. Siin loos on muidugi väga palju segast, lisaks sellele, et miks ta varem appi ei hüüdnud ja ma ei saanud tükk aega lahti tundest, et äkki me oleks pidanud siis sekkuma, kui see jube kisa pihta hakkas, aga mida me teha oleks saanud? Vihaste noorte itaalia poistega arusaamatus keeles seletama hakanud? No saime vähemalt telefoni laenamisel ja kiirabi abistamisel kasuks olla. Ning jätkuvalt, ei tasu olla loomulikult lärmakas, keegi ei saa aru, millal päriselt probleem tekib, kui kogu aeg nagunii kõva häälega karjutakse ….

Eelmisel nädala teisipäeval oli meil suurem sebimine. Aednik koos abilisega tulid lõpuks tagahoovi puud kärpima. Me näeme nüüd magamistoa aknast taas välja! Pidi tulema 8:00, jõudsid kell 8:15 – seekord väga täpsed. Lisaks tuli majaperenaine koos uue maakleri ning remondimehega. Nad pidi jõudma 9:30, aga olid kohal 10:15, mitte just kõige täpsemad 😀 Perenaine jäi remondimehega maja üle vaatama, meil välistrepi all kobrutab kõik ning selgus, et vesi tuleb plaatide vahelt sisse, seega peab tulema terrassi lahti kiskuma ja parandama. Töid tuleb ta tegema siis, kui ilmad paranevad … Eks näis siis, kas jõuab enne aprilli 😀 Pererahvas soovib jätkuvalt ju maja maha müüa ja kuna eelmine kinnisvarafirma sellega väga hakkama ei ole saanud, siis võttis ta uue ettevõtte. Käisin siis maakleriga maja läbi, nautisime vaateid ja viimase korruse rõdul olles nägime kotkast! Ma pole siin meie kodu juures enne neid näinud, muidu neid lendab siin igal pool ringi või noh teatud kohtades on nad kogu aeg olemas. Magamistoa vaate peale ta teatas, et see on ta unistuste vaade, et magamistoast avaneb vaade merele ja Etnale, meile ka meeldib jah, eriti kui puu on ära kärbitud ja välja ka näeb 😀 Maakler lubas ilusa ilmaga tagasi tulla ja pilte teha. Ma ise küll mõtlesin, et maja sisemusest ma küll ei taha, et ta pilte teeks, kui me asjad sees kõik on. Iial ei tea, kes neid vaatab ja mis mõtted tekkida võivad, aga noh, eks sellega tegeleb siis kui ta ükskord kohale tuleb.

Mõned Suure Tossutaja aktiivse draakoni pilte ka lõpetuseks. Kõik FB grupist laenatud, inimesed on taas natuke pildistanud.

Püsige terved!

8.02.2021

Eelmisel nädalal olid erakordselt ilusad ilmad – päike paistis ja temperatuurid tõusid parimatel päevadel kuni 25 kraadini. Varjus jäi sinna 20 kanti. Sain mõnuga aias toimetada, esimese päikesevõtu teha – mis muidugi lõppes sellega, et olin pool õhtut näost punane 😀 , kuigi ma peesitasin päikese käes ainult 30 minutit. Laupäeval oli erakordselt ilus, tõeline rannailm, soe ja päikseline ning ei mingit tuult. Selle puhul läksin üle väga pika aja, nii ühekuise pausi järel, uuesti kepikõnnile. Jeerum, ma nagu poleks iialgi enne aktiivset kõndi tegemas käinud 😀 Esimese kilomeetri peal pidin juba “otsad” andma. Palav, nii palav oli ja keegi oli need mäed tee peale ette pannud ja jalgades ei olnud üldse mitte mingit jaksu. Kuigi ma olen ju iga päev viimased kuu aega kodus hoogsalt joogat teinud ja mõni päev nädalas neid teisi trenne ka. Kuid õigus on neil, kes ütlevad, et kui järjepidevalt ei tee, siis keha unustab väga ruttu kõik ära ja kui uuesti liigutama hakata, siis on nagu esimene kord. Vaatamata sellele, et see oli kole väsitav, oli ikkagi väga mõnus 🙂 Lapselt sain ka komplimendi, kui trenniriideid selga panin teatas ta mingi hetk, et “emme Sulle on kõhu peale need noh need kastid tekkinud” 😀 Ei, ei mul ei ole mingit sixpacki ega midagi sellist, lihtsalt kehakuju ei ole enam nii ümar ja tõepoolest mingid lihased on kõhule tõesti moodustuma hakanud. Üldpildis olen ikka selliselt meeldivalt pehmeke 🙂

• 

• 

Lisaks muidugi mulle meeldib, kui keset sügavat talve ja kõige külmemat perioodi tuleb kevadine soojalaine! Seda võiks tihedamini juhtuda. Sellest nädalast tuleb talv taas tagasi, aga kevad ei ole enam kaugel. Nartsissid on ka otsustanud vaikselt õitsema hakata ning maasikad jätkavad valmimist. Mul veel roosid ei õitse, aga külavahel nii mõnelgi need juba õitsevad.

• 

• 

• 

• 

Rasmus on jätkuvat virk ja kraps koolilaps. Esimese poolaasta lõpetas kahe “B”-ga ja ülejäänud olid “A”-d. Uued õpetajad pidid toredad olema, kuigi see kes Social Studies ja Journalismi annab ajab aeg ajalt segamini, mida ta õpetama peab, eriti Journalismi tunnis. Kui teda tutvustamas käidi, siis ainus asi, mis Rasmusel meele jäi, oli see, et tal oli suur habe 😀 Eelmise nädala reedel anti lastele koolikapid – veidikene elevust koolipäeva algusesse. Rasmusel on kõige rohkem tunde kolmandal korrusel, seega ta sai ta kapi sinna ja ülemisele reale. Harjutasid koodiga avamist, kuid sisse ta sinna ikka midagi ei pannud 😀 Eks ta veits pelgab, et unustab koodi või õpikud maha, kui midagi õppida on vaja. Aga eks see ole harjumise asi ja küll ta lõpuks selle uuenduse ka omaks võtab. Varba saaga läheb meil jätkuvalt edasi. Tal tekkis käe peale lööbe moodi asi ja kuna see sügeleb ning me ei saanud sellele kuidagi leevendust saatsin Jaagu Rasmusega baasi arsti juurde. Selgus, et tegemist on mingi seenega, sai kreemi, mida nüüd määrime. Lisaks vaatas arst ta üleni üle – esimene asi, mis ta ütles, et selgroog on kõver. Varbale soovitas teha “bleach” ehk siis valgendajaga jalavanne, mis meie kõrvale kõlab täiesti uskumatult. Meie arust see ei aidanud ja läksime üle soolale ning leotame jalga selles, see mõjub paremini. Samuti kirjutas ta välja mingi uue salvi, kuid see ka ei aita ning läksime vanale kreemile tagasi. Küll ütles arst, et varvas peab olema paigal ehk igasugune ringi jooksmine tuleb ära lõpetada ning siis ehk on lootust, et saab ilma sekkumiseta lahti. Muidu ei jää muud üle, kui küüs eemaldada, kas siis tervelt või poolikult … Eeee, emmm, ei aitähhh …. Eks me siis ravime nüüd nädalakese ja siis peab uuesti arstile minema ning uued otsused edasi tegema.

Rasmusel oli koolis projekt, kus nad tegid teokarbi jäljendi. Ta proovis kodus ka kohe järgi – teokarp surutakse plastiliini sisse, et tekiks jäljend, see täidetakse PVA liimiga, lastakse kuivada ning võetakse plastiliini seest välja. Kodus oli must plastiliin, seega tuli jäljend ka must 🙂

Eelmisel teisipäeval, kui olin pere ära saatnud, Nunnu tööle pannud ja valmistusin just joogaks, helistas äkki Jaak ja käskis kiiresti riidesse panna ning kärmelt Tiger baari juurde sõita, kuna Pegueoti mootor hakkas veidralt käituma. Nii kiiresti ei ole ma riidesse, ega meie külavahelt enne sõitnud kui seekord. Noppisin lapse peale ja sõitsin kooli, Jaak sõitis Augustasse töökoja juurde. Rasmus jäi esimest korda siin kooli hiljaks, küll ainult 7 minutit, aga ikkagi. Siin on reegel, et kui 7:45 kohal ei ole, siis peab vanem kirjutama seletuse. Nägi see välja siis nii, et sisenesime peauksest – ma pidin suurde kaustikusse märkima lapse nime, kellaaja ning hilinemise põhjuse. Rasmusele kirjutati lipikule luba, et ta tohib tundide ajal koridoris liikuda ning arvutisse kanti sisse, et ta hilines. Ikka selline korralik protseduur. Laps kooli ja ma ise suundusin Augustasse, et äkki tuleb Jaak peale võtta, kui Peugeot remonti jääb. Mehhaaniku poiss tegi diagnostika, sõitis ringi ja ütles, et hetkel ei ole nagu midagi viga. Jaak ütles ka, et see mootori vibra jäi töökotta sõites järgi. Mehhaanik tegi süsteemi vigadest tühjaks ja palus tagasi tulla, kui viga kordub. Kuna me juba seal olime, siis kasutasin juhust ja kurtsin oma auto mure ka talle ära. Kompuuter näitas viite arusaamatut viga, ta kustutas need ära ning ütles sama, et kui viga kordub tule tagasi. Neljapäeval muidugi kordus, Deco juurest ära saamisega oli raskusi, auto lihtsalt jällegi ei tahtnud käivituda. Lõpuks läks käima, jõudsin Lidlisse ja Lidlist ära minnes läks kohe käima ja ei mingit probleemi. Mootori tuli küll põleb, aga sõidab ilma probleemideta. Järgmine nädal peaks Jaak vaba olema, siis tuleb ikka Seat sinna viia ja lasta neil kõik andurid üle kontrollida.

Autode teemadel veel. Eelmise kuu lõpus käisin bensiini võtmas, jah ma õppisin selle selgeks ja saan ise nüüd hakkama, hetkel küll jah ainult selles ühes kindas Augusta tanklas 😀 Bensiinijaam oli täiesti tühi ja iseteeninduse pumpasid on kokku neli, mille vahel valida saab, kokku on neid vist 8, teised on teenindusega. Sõitsin ühe juurde ja suundusin maksma. Samal ajal jõudis veel üks auto, samuti naisterahvas roolis, lisaks oli veel autos üks vanem proua ja väike tüdruk. Auto sõitis mu auto taha, ma just maksin sellel ajal ja mõtlesin, et äkki ta tahab mööda sõita. Ei tahtnud, panin siis auto tankima, teine auto tiirutas ringiga uuesti mu auto taha. Tädi roolis mind vaatamas. Mõtlesin, et otsib sobivat tankurit. Istusin autosse, et bensiinikaart ära panna – tädi tuututab mu auto taga. Eeee, mh!? Tulin välja ja näitan, et vali teine tankur, mul ju bensiin jookseb, kuhu ma minema peaks. Tädi vaatab sellise hävitava pilguga nagu ma rikuks ta inimõigust. Samal ajal tuli ka bensiinijaama töötaja, kes siis tädi teenindusega tankuri juurde suunas. Tädi oli autost välja tulles kuri ja vaatas mind jätkuvalt surmava pilguga. Ma küll hästi aru ei saanud, mida ma siis valesti tegin, aga küllap ma siis olin ta lemmiku tankuri juures ja ta teistest ei oska tankida …. 😉

Uus ciabatta katsetus õnnestus 🙂 Küll ei saa ma aru, miks seda jahu niipalju olema peab. Noh, natuke ju saan aru küll, tainas on võrdlemisi vedel ja kleepuv, kuid ikkagi … Esiteks, kuna seda peab alguses maksimum temperatuuril küpsetama siis läheb jahu kärssama. Teiseks, hiljem lõigates ja süües jahu pudeneb. Proovisin seda küll enne söömist niipalju maha saada, kui vähegi võimalik, kuid ikka jäi seda palju. Proovin järgmine kord jahuga koonerdada. Ciabatta läks nagu kuum sai, mis see ju tegelikult on ka, ülimaitsev, eriti koos apelsinimoosiga. Jaak teatas, et ma pean järgmine päev uued tegema … Kui isu täis oli söödud, siis keelas üldse tegemise ära, et nii võib asi kontrolli alt väljuda 😀 Eks ma teen seda kindlasti millalgi veel, kuid enne tuleb vastlakuklid valmis meisterdada 😉

• 

• 

• 

Inimene on ikka üks imelik loom, me oleme nüüd juba nii ära harjunud, et Suur Tossutaja iga päev tuld purskab ja ei pea seda enam väga millekski, pigem tekib küsimus, kui punast kuma otsas ei ole, et hmmmm, mis siis täna lahti on 😉 FB gruppides ei jagata enam pilte ega videosid ka, tundub, et kõigil on suurem vaimustus üle läinud. Küll on Etna jõudnud välismeediasse – eelmisel nädalal käis info läbi Austraalia, USA meediast ja ka Eestis AK-s oli Etnast räägitud. Meil ikka kuulus vulkaan!

Imekena talve jätku ja püsige terved!

31.01.2021

Uuest nädalast läheb enamus Itaaliast “kollasesse” tsooni, ainult viis regiooni jäävad “oranži” s.h. ka Sitsiilia ning “punases” ei ole enam ükski. Numbrid näitavad langustrendi, surmade osas küll mitte niiväga, aga nakatanute osas on langus märgatav. Sitsiilias on ka viimane nädal nakatanuid alla 1000 olnud, nii 800-900 kanti, kuid terveks tunnistatuid on kaks korda rohkem ja eile oli suisa ca 2200. Kui nüüd sitsiillased vastu peavad, siis ehk – ehk on lootust kahe nädala pärast ka “kollasesse” sattuda ja juhuuuu, siis saab mööda saart ringi sõitma minna. Riiklik regioonide vaheline liikumiskeeld kehtib ka kuni 15.02, seega kui kõik ikka aina paremaks läheb, siis ehk saab nendest karmidest piirangutest lahti. Võiks ju 🙂 Sitsiilia osas on muidugi asi veidikene kahtlane, sel reedel on siin ju suur usupüha, maailmas suuruselt teine või kolmas, ma enam täpselt ei mäletagi. Kõik üritused on muidugi keelatud, kuid kuna kirikud on lahti, siis võib tekkida olukord, kus inimesi tuleb kokku ikkagi palju. Hetkel on arutusel, kas Catania peaks olema 5-8.02 “punases” või mitte. See on kindel, et inimesed koguneda kusagil ei tohi ja võimuorganid on väljakutel ja platsidel valves, et vajadusel rahvas laiali ajada. Ei ole kerge olla sitsiillane, kui aasta suurim usupüha jääb koroonaaega …

Seoses “oranžis” tsoonis olemisega tehakse lahti uuesti kaubanduskeskused s.h. ka Ikea. Nädalavahetustel, riiklikel pühadel ja sellele eelneval päeval on need kõik ikka kinni, aga nädala keskel on lahti. Saab poodi minna! Mitte, et midagi väga vaja oleks, aga saab kodust ja Augusta Lidlist ning Decost natukenegi kaugemale minna 🙂 FB Sigonella grupis käib kõva arutelu, mis poed on lahti ja tundub, et pooled kavatsevad homme Ikeasse minna, üks kommentaar seal oli, et homme on seal kohal kindlasti pooled sitsiillased, mis võib ka õige olla, eelmine kord, kui peale piiranguid Ikea lahti tehti, siis oli ju kilomeetrite pikkune järjekord, et sisse saada. Ikea on ka siin elu, ilma selleta ei saa nad kuidagi hakkama 😀 No ja meil on ka vaja seal käia ja Ikea lihapalle osta 🙂 Olen viimase nädala Rasmusele muid asju sisse söötnud – kalapulki, liha, kana ja eile ta küsis, et millal Ikea lõpuks lahti tehakse, et ta tahab lihapalle 😀 Meil veel natuke on, aga ma põhimõtteliselt ei ole neid talle andnud.

• 

• 

Kaks viimast päeva on olnud meil enneolematult soojad. Küll jah on väga tugev tuul, kuid päike on paistnud ning kraadid on ulatunud sinna 20-22 kanti. Võtsin ennast käsile ja tegin natuke peenraid korda. Avastasin ükspäev aias ringi luusides, et nartsissid ja tulbid on ninad välja pistnud, kuid umbrohi tahab neid lämmatada. Seega rohisin peenraid ning lille- ja maasikakaste, nüüd on aed jälle enam vähem vaatamiskõlbulik. Väga soe oli, sain t-särgi väel rohida ja natuke d-vitamiini püüda. Sellised soojalained mulle väga sobivad. Järgmise nädala lõpuks peaks jälle uus soe tsüklon tulema 🙂

• 

• 

Jalutasime Rasmusega eile ka üle pika aja mere äärde. Tuultega oli randa palju toredat kraami tulnud – mitu põnevat teo- ja krabikarpi, lihvitud klaasikild, ilusaid kive ning hukka saanud merisiil. Merisiilid ja pisikesed krabid elavad meil siin, kuid merikarpe ning lihvitud klaasi enne meie rannas ei ole olnud. Seega saime kogusse natuke täiendust.

• 

• 

• 

• 

Meil oli siin ükspäev vikerkaar – väga ilus oli ja üks ots kukkus otse meie randa. Me varandust otsima ei läinud, aga äkki oleks võinud 😉

• 

• 

Apelsini hooaeg on jätkuvalt täies hoos ja värske apelsini mahl on meie igapäevane kaaslane. Veriapelsinid on eriti magusad, Rasmus seda mahla üldse ei taha, et liiga magus on 😀 Olen teinud tänaseks kolm korda apelsini marmelaadi ja iga korraga läheb tegemine järjest paremaks. Täna tegin ca kolm korda rohkem, sain 3x450g ja ühe pisikese ca 150g purgitäie, Jaak vaatas peale ja teatas, et liiga vähe on, et ikka saab liiga ruttu otsa 😀 Talle see väga maitseb, eriti pannkookidega 🙂 Kuna suhkrut panen poole vähem, siis ei ole moos nii hullult magus vaid just paras. Poe moosid tunduvad nüüd ekstramagusad. Teeksin ju rohkemgi, aga see puhastamine on kole tüütu tegevus. Kuid iga korraga tuleb uusi mõtteid, kuidas seda tegevust lihtsustada ja muutun järjest osavamaks, seega kes teab kui palju ma järgmine kord viitsin kokku keeta. Üritasin täna ciabattat ka teha, aga see läks untsu. Olen kogu aeg pärmitainast ca 50 kraadises ahjus kergitanud, toas on ju külm ja muidu taigen ei kerki, kuid see taigen ei sobi nii kergitamiseks, hakkab kohe küpsetama ja nüüd läks untsu mul see värk. Proovin mingi päev uuesti, nüüd jälle ju targem. Sidruni marmelaadi tegemiseni ei ole veel jõudnud, kuid peaks selle ka ikkagi ette võtma, sest sidruneid tuleb ja tuleb aina juurde.

• 

• 

Olen taas usin õppur, küll jah ainult kord nädalas ja 1,5 tundi, kuid ikkagi. Tartu Rahvaülikool pakub üle veebi kursuseid – lõpuks ometi! Koroona on ka midagi head toonud, et ongi ainult ja ainult veebi teel toimuvad kursused. Hakkasin nüüd peale poolt siin oldud aega itaalia keelt õppima. Parem hilja, kui mitte kunagi, onju 🙂 Peale esimest tundi mõtlesin, et ohhh, oli seda jama nüüd vaja, ikka tõeline hiina keel 😀 mitte midagi ei saa aru … Kuid tund ise on vahva, meid on viis õpilast – üks neiu on lätlane, aga väga hästi räägib eesti keelt. Kolm on noort ja mina ning üks naisterahvas oleme siis natuke vanemad. Õpetaja ise on hispaania filoloog, kuid itaalia keelt juurde õppinud. See teine vanem õpilane on ka hispaania keele filoloog, seega tal peaks see kõik kergemini külge jääma. Ma ei ole üldse keele soonega, seega ma juba tunnen kuidas see on raske, aga noh, midagi ju peab siin tegema ja ajule väljakutse esitama. Tunnid ise on meil väga toredad, õpetaja on asjalik ning ma ise loodan, et jääb ikka midagi lõpuks külge ka. Kursus kestab kuni aprilli lõpuni, seega saab siin veel kõvasti ennast arendada. Koduste treeningutega jätkan ka. Eelmine kord kirjutasin, et jooga on nn. 30 päeva väljakutse, tegelikult õigem termin on 30 päeva teekond – ma olen väga rahul, et seda tegema hakkasin. Olen palju vähem muretsema hakanud ning avastan ennast järjest rohkem sügavamalt hingamast ning püsti seistes kogu kerelihaseid kasutamast ning selga sirgena hoidmas. Homme on viimane harjutuste seeria, siis peab otsast peale alustama või võtma ette ta teised teekonnad. Kuna Eestis piirangud lõdvenevad, siis Keila Tervisekeskuse veebi trennidega läheb uuest nädalast kitsaks, osad trennid kolivad tagasi saali ja veebis tehakse üksikuid. Õnneks olen enamus salvestanud, seega saan ise omal käel edasi teha, aga olen avastanud, et sellised otse trennid on lahedamad. Treener meid küll ei näe, aga tore on teada, et ca 10-14 inimest kusagil veel teeb trenni kaasa 🙂

Mõnusat kevade ootust ja püsige terved!

22.01.2021

Taaskord oleme “punases” tsoonis ja seda Sitsiilia presidendi nõudmisel. Näitajate poolest oleks me “oranži” mahtunud, aga president nõudis Sitsiiliale “punast” tsooni. Seega eelmisest pühapäevast kuni 31.01 oleme “punases”. Numbreid vaadates olukord ju väga hull ei olegi, küll jah oleme olnud kolm korda riigis esimesed nakatanute arvu osas (ca 1900tk päevas), õnneks on terveks ka hakatud saama ja üleriigiliselt on juba kaks päeva järjest nakatunuid sinna 10 000 kanti ja tervenenuid 20 000 kanti. Suremus eriti ei lange, siin on 40 piirimail ja üleriigiliselt ikka sinna 500 kanti. Samas graafikutes on nokad kenasti alla poole. Miks Sitsiilia president “punast” tsooni nõudis on väidetavalt noorte kogunemised ja suuremad erapeod, mille kohta saab infot FB-st, kus pilte jagatakse. Nagu ma ennegi maininud olen, siis noortel on ju ikka meri põlvini ning millal enne noored 100% reeglitest kinni pidanud on 🙂 Meie naabripoiss käib ka öösiti sõpradega siin istumas. Sügisel, kui need esimesed piirangud tulid, siis ma magasin üsna rahutult, kuna ilmad olid veel ilusad, siis nad istusid õues ja mida rohkem alkoholi joodi seda valjemaks jutt läks. Alguses tulid nad liikumisekeelu alguses, nii 22:30 olid kohal, ja lahkusid enne keelu lõppu, nii 5:30 paiku, nüüd tulevad öösel mingi kell ja lahkuvad hommikul ikka samal ajal. Mingil põhjusel armastvad nad autoustega prõmmida ja see ajab mind pidevalt üles. Esimesel korral kui nad käisid, siis nägin hommikul unes, et keegi sõitis meie autoga minema 😀 Meil on siin tekkinud komme, et autouksed on kogu aeg lahti ja vahest on ka autovõtmed autos. Siis mulle tunduski, et keegi sõidab meie hoovist ära, tegelikult sõitis naabripoiss 😀 Üldiselt kord nädalas nad ikka siin käivad, hea rahulik kedagi ju ei ole ja maja on saadaval. Ise ma küll loodan, et olukord saadakse kontrolli alla ja see piirangute jura ükskord ometi leevendub ning satume ehk “kollasesse” tsooni, siis on lootust ka saarel natuke ringi vaadata. Regioonide vaheline reisimine on kuni 15.02 keelatud, kui mõjuvat põhjust ei ole.

Vähemalt on nüüd kaks päeva imeilus päikseline ja kevadiselt soe (ca 18 kraadi) ilm olnud. Kohe nauding on õues olla. Homsest peaks jälle külmemaks ja vihmaseks minema. Kahe kuu pärast peaks tulema kevad ja soojus, ma ei jõua ära oodata. Kuna see nädal oli väga külm, me pole nii külma aega siin näinud, siis kulus gaasi ka kohe rohkem. Olen nüüd majas temperatuurid alla kruttinud, et vähemalt öösel niisama ei kütaks. Me oleme alati imestanud, kuidas gaasiauto juht kohale oskab sõita, et kas mr. Franko juhendab või kuidas. Seekord sai auto sisse, siis kui Jaak väravast välja sõitis ja loomulikult eksis ta ära, ootasin teda üle 20 minuti, enne kui ta õigesse kohta tuli. Nagu kiuste oli ka majaperenaisel mingi üritus, seega ei saanud autojuht teda kohe kätte, lõpuks nad said suheldud ja õige koht kätte juhatatud. Seekordne juht oli ahelsuitsetaja, jõudis kohale oli koni hambus, pani gaasi tööle ja jäi värava vahele suitsu tegema, ise näitab mulle, et aeda, kus meil gaasiballoon maa all on, minna ei saa, et plahvatab …. Eeee jaaa, aga kas siis auto juures, kust toru alguse saab, ei eraldugi grammigi gaasi?! Tundub, et mitte :D, sest taat tegi rahulikult suitsu ja õhku midagi ei lennanud. Igatahes oli üks kummaline gaasimees meil seekord 🙂

Eelmine kord kirjutasin, et Jaak peab käima tööl üle kahe nädala ja reedeti juhtide koosolekul. Eelmine reede, kui see juhtide koosolek oli, tuli välja, et keegi oli seal kaevanud, et nende üksus nii vähe kohal käib ja nii ikka ei saa. Seega tehti neil jälle ümber ja nüüd on nii, et üks nädal on õhtune vahetus kl 12:30-16:00 ja teine nädal on hommikune 8:00-13:00 ning kolmas nädal vaba. Meile see graafik eriti ei sobi, just see õhtune vahetus, ei saa last viia ega tuua, ikka peab eraldi sõitma nagu sel nädalal ka juhtus. Seega sain lapsele taas taksoteenust pakkuda. Kolmapäeva hommikul koolist tagasi sõites kadus autol jälle jõud ära – täpselt sama asi juhtus peaaegu aasta tagasi (28.01.2020), kui ühel hetkel auto enam ei vea, gaasipedaal on põhjas, vaat, et põrandast läbi, aga auto hoogu sisse ei saa. Nii nagu tookord, siis ka seekord lõi põlema ABS pidurite hoiatus. Nüüd oskasin juba autot paremini lugeda ning jõud kadus ära 80km/h juures, käigud tuli väga alla lapata, et üldse mingi liikumine toimuks. Avastasin ma selle muidugi möödasõidul, et jõud on auto maha jätnud 😀 Nojahh, edaspidi siis tuli sõita rahulikumalt ja proovida mitte mäest tagurpidi alla veereda 🙂 Kuna eelmine aasta sai iseenesest see korda, siis ma seekord ka väga ei muretsenud ja järgi minnes sõitis auto jälle normaalselt. Arvatavasti tal ikka mingi mure on ja peaks laskma korda teha, kuid enne on vaja oodata, et see õnnetu “punane” tsoon lõppeks, sest ma ei ole hästi aru saanud, kas autoremondi kohad on lahti või mitte.

Kuna õues on ilmad olnud ebameeldivalt jahedad, siis ma väga kõndima ei ole jõudnud. Viimane 5km ringike sai tehtud 9.01. Jah, ma tean, öeldakse, et ei ole halba ilma vaid on vale riietus, kuid ma tahan siiski seda nautida, mitte hambad ristis ilma trotsides ringi trampida, küll need ilmad ka jälle paremaks lähevad ja ma saan taas oma kepikõndi tegema minna. Küll aga olen selle aasta algusest usinasti tubastes tingimustes trenni teinud. Tundsin taas tungi joogat teha, eelmisel aastal kevadel ma tegin, leidsin YouTubist ühe väga toreda neiu, kes on hunniku erinevaid 30 päeva “väljakutseid” teinud ja tegin nende järgi. Otsustasin, et nüüd on taas aeg. Oma rõõmuks avastasin täiesti uhiuued hingamise joogaharjutused. Just see mida mul vaja oli! Mõned neist on üsna intensiivsed, mõned aga mõnusalt rahulikud. Avastasin, et kui pean tegema asju, kus vasak pool on tugi ehk vasak jalg või vasak külg, siis mul puudub igasugune koordinatsioon, kipun kohe tasakaalu kaotama. Nüüdseks on asi muidugi paranenud, aga ma ei mäletanud, et enne nii hädas oleks olnud. Lisaks olen aastaga kangeks muutunud, ei paindu enam üldse nii hästi, eelmine kord tuli palju paremini välja … Lisaks olen ka põlvehaige, eriti vasaku põlve, kui tegin harjutusi joogamatil, mis on veidikene õhem, andsid põlved pärast kohe tunda, kolisin nüüd paksule matile ümber, olukord on parem, kuid ikkagi öösiti asendeid muutes käib põlvest aeg-ajalt valu läbi. Eelmine aasta küll sellist jama ei olnud, hakka või uskuma, et vanadus hiilib ligi ja liigesed hakkavad kergemini liiga tegema 😀 😀 😀 Lisaks teen kaasa Keila Tervisekeskuse online treeningutes, sain kunagise kolleegi käest info ja nüüd paar nädalat olen kolm korda nädalas neid trenne ka teinud. Esimesel korral peale kõht-selg-tuhar trenni olin väga tänulik, et autol on püsikiirusehoidja ja lapsele järgi minek kulgeb peamiselt mööda kiirteed 😀 Loodan, et Harjumaal veel niipea grupitrenne spordiklubides teha ei lubata, ma saan kauem treenida 😉 Küll jah, hakkasin trenne nüüd salvestama, et edaspidi saaksin treenida omaenda valitud ajal, siis kui tuju peale tuleb.

Käisin esmaspäeval olude sunnil esimest korda Sitsiilias apteegis. Oleme siiani ilma hakkama saanud, kuid seekord oli vaja osta põletikuvastast kreemi. Rasmus suutis nimelt oma suure varba juurest nahatüki ära tõmmata, nii et kõik on paistes ja mädaneb. Proovisime alguses omal käel, kuid kompressid ei aidanud ja seega tuli otsida abi apteegist. Googeldasin ja küsisin nõu Alinalt, kes lahkelt infot jagas ja sain temalt ka ühe kreemi nime, mida Eestis ainult retseptiga saab. Läksin siis lootusega, et ehk siin saab niisama, kuna teadsin, et antibiootikume nad näiteks müüvad niisama, kui tead mida tahad. Tööl sattus olema noor neiu, kes rääkis ilusti inglise keelt. Näitasin talle poisi varbast tehtud pilti ning rohu nime, ta rõõmsalt noogutas, et jah see aitab ja neil on see olemas. Sain oma ostu sooritatud ja nüüd oleme hoolega määrinud ning läheb aina paremaks. Kuigi koolis kinnises jalanõus kipub ikka natuke halvemaks jälle minema, kuid hommikuks on jälle parem. Nädal tohib panna, eks siis esmaspäeval selgub, kas peame ikka mingi arsti otsima või saab korda, vähemalt selle põletiku välja, terveneb see ju veel terve igaviku. Mulle igatahes see versioon meeldib, et kui ikka suur häda on käes, siis saab kangeid ravimeid niisama osta.

Esmaspäeva õhtul oli meie Suur Tossutaja jälle hoos, purskas väga tugevasti ja laava voolas igalt poolt. Kui muidu on ühe külje peal tavaliselt laava voolanud, siis nüüd tuli igalt poolt ja seda oli nii ilus vaadata. Nägime kolmanda rõdult palja silmaga ka, aga uudistasime kõik kordamööda binokliga ka. Ikka väga ilus vaatepilt oli. YouTubis on tehtud video ka sellest, panen lingi SIIA, saab vaadata, kindlasti häälega, need plahvatuste helid on ka väga muljetavaldavad. Vähemalt Suur Tossutaja pakub meeleilu ja lusti, kui muud mitte midagi ei toimu …

Olge hoitud ja püsige terved!