9.08.2019
Meil on nüüd eilsest alates internet 🙂 Tehnik pidi saabuma 9:30, saabus 9:45. Mulle tundub, et jutt sellest, et itaallased ajast kinni ei pea ja laekuvad täiesti suvalisel ajahetkel, ei päde. Vähemalt siiani on meil küll kõik vajalikud asjapulgad õigel ajal või max 30min intervallise hilinemisega kohal olnud ja toimetamas. Meie majaperenaine tuli ka, et tehnikule hoogsalt asju seletada. Jätkuvalt – itaalia keelt tuleks intensiivselt õppima hakata! Nüüd on ju internet 🙂 Tehnik toimetas ca 2 tundi ja voila, oligi taas ühendus maailmaga olemas ja täitsa töötav ka! Meie teenusepakkuja on Siportal WiFi ning kiirusteks on lubatud 30/10 hinnaga 22€ ja hetkel on kvaliteet üsna hea. Peale interneti saabumist on laps nüüd rõõmsalt ainult oma korrusel ja ninapidi tahvlis 😀 Äkki ikkagi peaks juhtme välja tõmbama, siis teeb taas muid asju … Jaak pani talle XBOXi ka tööle ja nüüd on laps tõesti täiesti kadunud 😀 Kui Tiskres sai üle ukse vaadata, mis teeb ja korrale kutsuda, siis mööda treppe üles trampida … tõesti?! Majas on mitu telefoni aga need avavad ainult jalgväravat, võiks ju olla ka sisemine süsteem, mis korruste vahel helistaks. Tuleb walkie talkie taas kasutusele võtta või mobiilidega helistama hakata. Harjumatu on ikka see majaomaniku elu … Õnneks tegeleb Rasmus siiski päeva jooksul ka muude asjadega – taas on ta avastanud legod, käib ümbruskonda avastamas ning vähemalt kaks korda päevas meres. Traditsiooniks on saanud, et päeval käin mina ja õhtul päikeseloojangu ajal Jaak. Eile sattusin ise ka õhtul ujuma – pime oli aga väga mõnus.
Tegime eile ka suuremat sorti shopingu – ujumiskraami oli vaja, eriti papusid, millega saab merre minna. Shoppasime Decathlonis, ma pole eales NIIII suurde spordipoodi sattunud, see oli ebareaalne, kui suur see oli ja mida kõike müüdi – no kõike, kõike … Võib ükskõik, mis spordiala harrastama hakata, kõike saab v.a elusa hobuse 😀 Kraami oli palju, väga palju ning hetkel käis suurem shoppamine suveharrastuse ja ujumisega seotud sektsioonides. Hullusime ka natuke 😀
Pildil on ka väike nostalgia 😉 Asju pakkides selgus, et mul on terve hunnik igasuguseid huvitavaid saunalinasid, mida ma polegi kasutnud ja siin nüüd rannas kasutusse saab võtta 🙂 Pealgi oli lepatriinu aeg imeline aeg! Täna proovisin snorgedada ka aga toru installeerimine ei tulnud esimese hooga välja – seega ujusin ainult maskiga. Rasmus aina räägib, mida kõike meres näha on ja kui ilusad kalad ujuvad, ma ju tahan ka näha! Pealegi olen ma mitmeid snorgeldajaid näinud, seega on siin midagi ju vaadata. Ja tõesti oli ilus 🙂 Värvidest jääb natuke puudu aga ilus oli ikkagi. Kui toru ka maski külge saan, siis uudistan juba avamere poole ja kaljude juurde, olen seal neid snorgeldajaid näinud, kahtlustan selle järgi, et seal on midagi rohkemat vaadata 😉
Kaubanduskeskus, kus Decathlon asus on Porta Di Catania – keskus oli kõrval majas ja see oli ka hämmastavalt suur – teisele korrusele me ei jõudnudki – poode oli palju ja igasuguseid. Lisaks oli ka väga suur söögipood Auchan. Vaatasime selle ka üle ja ostsime oma puudu oleva toidukraami – pood ise oli üüratu ja peale veernadi läbimist olime juba täiesti väsinud ja kaubavalikust küllastunud. Hea oli see, et seal oli palju Sitsiilia kaupa, sai audentset kraami osta aga võrreldes EuroSpini ja Lidli kettidega oli see väga kallis pood. Eks igal maal on oma Rimi, Prisma ja Stockmann, nii ka siin. Kaupluses olid iseteeninduskassad – kohe katsetasime aga midagi oli meil valesti, sest peale igat piisku saime aina veateate ja kassiir pidi iga kord distantsilt parandama. Jube tüütu aga hakkama saime, väravatest sai välja tšeki pealt triipkoodi näidates. Uus kogemus igatahes.
Keskusesse sõites avastasime ehmatusega, et me linnakeses on toimunud tulekahju. Ülemises linnakese osas oli kulupõleng toimunud – osa maapinda veel tossas – päris hirmutav oli. Tundus, et ükski maja kannatada ei olnud saanud aga nüüd on osa mäenõlvast kõrbenud. Arvatavasti siin ei ole palju vaja, et sellise kuumaga midagi põlema läheb, seega peab olema väga tähelepanelik. Meie juurde sõites on kiirtee ääres ka põlengud toimunud ja üsna suurel maa-alal aga see on kaugel ja ei tundunud nii oluline, kuid nüüd oma kodulinnakeses – paneb prioriteedid paika. Meie kõrval on ka tühi maja – perenaine küll ütles, et meie poolel on õnneks roheline kõik, et ei võta nii kergelt tuld, alla poole minnes on kuivanud osa, seega alumised majad on küll suure riskiga. Loodame, et midagi ei juhtu, kui ei ole nende aastate jooksul midagi juhtunud, siis miks peaks praegugi juhtuma?!
Eilne õhtu oli raske – päeval oli ca 36 kraadi sooja ja see küttis kõik nii kuumaks, et meri hakkas aurustuma, mis omakorda tõi kaasa suure niiskuse. Eile õhtul õues ei saanudki istuda – umbne ja meeletu niiskus. Etnat polnud terve päev näha ja Catania tuled paistsid ka väga uduselt. Majas panime kõik luugid ja uksed-aknad kinni ning konditsioneerid magamistubades terve öö töötasid, muidu oli täiesti võimatu olla. Täna on ka Catania udu sees, kuid meil on vähemasti tuul ning õhk liigub. Niiskust ei ole ja tundub, et tuleb taas mõnus õhtupoolik. Täna oli ju “ainult” 32 kraadi sooja 😉 Etnat on täna isegi veidi näha:
Alates siia tulekust on igal õhtul ranna parklas midagi toimunud – muusika on kõvasti mänginud poole ööni. Üleeile öösel oli pidu väga pikalt ja võrdlemisi lärmakalt. Ei tea kas see oli põhjus või midagi muud (see niiskus ja kuumus), igatahes eile õhtul/öösel oli vaikus. Eelnevatel õhtutel on umbes 21:30 paiku olnud ca tunnike väga ilus saksofoni muusika – alguses arvasime, et keegi päriselt mängib aga kui teisel ööl samad meloodiad olid, siis tekkis kahtlus, et see tuleb plaadilt. Uurima minna ei õnnestunudki, sest eile ei toimunud midagi aga nädalavahetus on veel ees ehk siis õnnestub vaatma minna, mis seal õhtuti toimub. Peale saksofoni muusika lõppu tuleb disko – ühel õhtul olid ikka väga vanad lood Dr. Alban “It´s my life” näiteks 😀 Ise spekuleerin, et saksofoni muusika on selleks, et linnakese inimesed saaksid rahulikult magama jääda ja disko pärast enam ei sega.
Lõpetuseks aiandusuudiseid 🙂 Heas usus tõin kodunt kaasa oma lilled – üks orhidee, mis juba Tiskres õnnetu oli, ei pidanud reisi vastu ja tundub, et kaks lille said ka hukka, teistest saab ehk veel asja. Praegu turgutan neid õues elule, vapard isendid, kaks nädalat pimedates kastides ilma vee ja õhuta. Orhideed on kõik beebid, mida ma siis suureks üritan kasvatada. Üks beebi on ikka kahtlane, näis mis temast saab. Milliseid lilli siin kasvatada ja mida üldse müüakse – selle maailmani ma veel jõudnud ei ole. Kevadel tuleb kindlasti kirsstomatid kasvama panna – need ju ikkagi siin aretatud. Randa minnes ühes ajas need vohavad, alati tuleb jube isu neid süüa peale 😀
Mõned pildid ka meie ajas kasvavatest taimedest, lisaks eilsele õitsvate palmipuude pildile 🙂
