15.11.2021
Kõik see aeg, kui Jaak Eestis oli, nautisime meie siin sooja. Ööpäevane temperatuur jäi 21 kraadi juurde, öösel ei langenud temperatuur kordagi alla 20 kraadi ja päeval oli seal 24 ringis. Küll jah, oli peamiselt pilves ning päikest oli väga vähe näha. Mõni hommik astusid õue nagu troopikamajja, soe ja niiske. Vaatamata niiskusele oli niiviisi siiski väga mõnus, vähemalt ei olnud külm. Ilmateade näitas küll, et tuleb vihma ja välku ning jahedad ilmad, kuid ükski ennustus, mida meie kodu juurde näidati, ei vastanud tõele. Kuniks Jaak kolmapäeval laekus ja õhtu tervitas meid paduvihmaga ning langevate temperatuuridega 😀 Nüüd on kolm päeva taas täiesti selge ja päikseline olnud, nii nagu sügis olema peab! Küll on öised temperatuurid pidevas languses ja päikesetõusu ajaks kukub sinna 15 kanti, mis meie mõistes on külm. Jaak ostis meile mingi aeg tagasi kolm ühes eraldiseisva konditsioneeri – soojendab, jahutab ja kogub niiskust. Seda viimast kogus masin üle-eelmisel nädalal väga usinasti, paari tunniga oli ca 6 liitrit vett ja nii igal õhtul … Kuid see-eest sai õhu enam vähem mõistlikuks ja täitsa hea oli toas olla. Tubli konditsioneer!
Meie juures küll ei sadanud, kuid see-eest ujus ja uputas mujal. Seekordsed vihmad olid Agrigento piikonnas ja torm liikus edasi Palermo poole. Üle käis ka väike tornaado, oliivid said kõik ära korjatud, iseasi kuhu see keeris need maha poetas. Mõned farmi katused võttis ka kaasa. Õnneks hukkunuid sel korral ei olnud, lihtsalt said istandused kannatada ning teed uhuti ära. Ma ei kujuta ette, kui palju neid teid siin enam ei ole ja millal need uuesti korda tehakse. Uudistest jooksis kusagilt läbi, et teede parandamisse läheb miljoneid ja see võtab aastaid aega, enne kui kõik korda saab. Elu näitab, et sellised tormid ja üleujutused on siin igal aastal, lihtsalt erinevates piirkondades, seega jäävad teed igavesti teemaks ja millal kuhugi jõutakse, seda ei tea keegi. Sel aastal on see ilm olnud ikka täiesti ebatavaline – kevad olid pikalt jahe ja niiske, enne mai keskpaika ei läinudki soojaks. Jaanipäevast tuli kuumus oma 30+ kraadidega ja üle 40+ piikidega ning Euroopa kuumarekordiga 48 kraadi ja see 30+ kestis kuni augustikuu viimase nädalani välja. Seejärel tuli temperatuuri kukkumine sinna 25 kanti ning kerged vihmad. Septembri teisel nädalavahetusel oli korraks veel kuumalaine oma 30 kraadiga ja seejärel kukkus temperatuur 23-25 kanti ning tulid vihmad ja tuuled. Sellist mõnusat suve, mida me naudime, selline 25-30 ja päike, sel aastal ei olnudki. Oktoober oli erakordselt külm, tegime mitu kütmist juba, kuigi meie piirkonnas tohib kütmisega alustada alles 1.12, kõvasti sadas ja päikest oli näha ainult mõnel päeval. Novembri esimesed 10 päeva olid see-eest erakordselt soojad, nüüdseks on selline tavaline sügisene ilm. Päeval päike ja ca 20-22 kraadi ning öösel kukub sinna 15 kanti. Ähvardatakse, et homsest tuleb uus torm koos äikese ja vihmaga. Väga tüütu! Lisaks ei ole siin enne olnud, et vihma pärast koolid suletakse, vähemalt mitte nende aastate jooksul, mis me siin oleme olnud, nüüd on juba mitu korda erinevates piirkondades üle Sitsiilia koolid vahelduva eduga kinni olnud. Catania piirkonnas olid ka koolid eelmine reede kinni, kuid Rasmusel oli siis juba vaba päev, seega olime nagunii kodus. Ma ikka ei suuda ära imestada, palju seda vett seal taevas on, et aina sajab ja sajab ning otsa ei saa … Suvel põles pool saart sõna otseses mõttes ära, nüüd uputab pool saart ära. Kuigi kogu selle vihmade tulemusel on taas kõik kasvama hakanud ja erinevalt varasügisest, kui kogu maa oli põlenud on nüüd taas kõik roheline ja lopsakas. Suuremad puud annavad küll märku, et kõik ei ole korras ja kõrguvad mustaks põlenuna, kuid põõsad, võsa ja muru vohab kasvada.
Laupäeval käisime Jaagu kolleegil külas. Tegemist oli nende üksuse nn. meeskonna üritusega, et peale tööd vabas õhkkonnas aega veeta. Kokku on neid seal ca 30, kutsutud olid umbes pooled ning kohale tulid omakorda pooled. Tegemist oli pereüritusega, seega naised-lapsed olid ka oodatud. Täitsa tore oli vahelduseks kodust välja saada. Koos olid poolakad, tsehhid, prantslased, türklane, ameeriklased ja eestlased. Väga kirju seltskond ning meie Jaaguga ning türklane, kes oli ka grupijuht, olime ühed vanimad. Noorimad olid ameeriklased, kes olid 24 aastased … Lapsi oli ka, üks tüdruk oli Rasmusest 2 aastat vanem, kuid teised olid kõik nooremad. Rasmusel oli muidugi puruigav, kuniks perepoeg (7a) hakkas Minecrafti mängima, siis Rasmus ei küsinud enam iga viie minuti tagant, millal me lõpuks koju hakkame minema 😀 Me läksime tühjade kätega, mis oli minu jaoks väga veider, sest ma ei ole harjunud minema nii, et mitte midagi kaasa ei võta. Jaak ütles, et ei lubatud midagi võtta, et kõik on olemas. Kuid kui kõik teised tulid erinevate söökidega, siis ma tundsin ennast ikka eriti halvasti! Kuid süüa oli lõpuks lademetes, ikka nagu südamest. Grill niiväga ei ahvatlenudki, sest perenaine oli teinud seenepirukaid – need olid suurepärased! Türklane oli teinud kuskuss salatit, ma ei tea, mis seal sees veel oli, kuid see maitses väga hästi! Ja prantslase naine oli teinud kreppe, päris prantslane ehtsate kreppidega – muidugi tuli süüa, ma lasin tal veel spetsiaalselt näidata, kuidas prantslased neid kokku keeravad. Poolakas oli teinud tartari ning küüslaugu võiet, mis oligi puhas küüslauk, ma tundsin seda maitset ka järgmine päev 😀 Kuna koosviibimine toimus Mascalucias, mis on üsna Etna jalamil, siis loomulikult oli seal ju mitu kraadi külmem, kui meil kodus. Seega tundsin vajadust jope järgi, kuigi olin esimest korda jalga pannud pikad püksid ning pika paksu kampsuni. Ikka oli külm. Pimeduse saabudes tegime grilli lõkke ja kogunesime selle ümber lobisema, pärast küll haisesime vingu järgi, kuid vähemalt oli soe! Inimesed olid kõik väga sõbralikud ja mehed väga jutuhimused, kolm neist võisidki rääkima jääda 😀 Igatahes oli väga tore õhtupoolik!
Üritame vähemalt korra kuus ka Siracusa turul käia, tuleb ju kasutada võimalust osta odavat tuuni- ning mõõkkala ning isu nendest täis süüa. Lisaks võtame alati ka mereannisegu, millest ma tavaliselt teen salatit, kuid aeg-ajalt ka risottot ja tumedaid krevette. Müüakse ju roosasid ka, mis on natuke kallimad, kuid ma olen neid ainult üks kord ostnud. Nüüd krevette ostes kummitab mind Grete lause, kui me koos turul käisime, et ostame ikka tumedaid, siis saame aru, millal need valmis saavad. Hea tähelepanek! Nüüd ma enam kuidagi ei jõua nende roosade ostmiseni 😀 Kalaonudele olen ma juba tuttavaks saanud ning üldiselt panevad nad mulle peale kaalumist veel peotäie mereannisegu juurde 😉 See on neist tõeliselt armas! Sel laupäeval oli turul juba päris hea ringi luusida, turistidega oli üsna kitsaks jäänud, mis tähendas, et oli normaalselt ruumi ringi liikuda ning hinnad olid ka natuke soodsamaks läinud.
Hmm, kas me oleme Prantsusmaal või Sitsiilias!?
Jõulud on juba täies hoos ning Ikeas on ka kuusepuud juba müügis. Ma eeldan, et selleks nädalavahetuseks on need läbi müüdud, eelmine aasta igatahes kadusid need nagu võluväel. Rasmusel oli sel nädalal, kui me kahekesi kodus olime, kaks lühemat koolipäeva. Teisipäeval kella 11:00 ja neljapäeval 13:00-ni. Kasutasin juhust ja olin need päevad baasis, et hoida kokku bensiini ja niisama asjatut edasi-tagasi sõitmist. Neljapäeval kasutasin võimalust ja käisin Ikeas, tahtsin osta päkapikke – eelmine aasta oli neil müügil hästi vahvad päkapikud, kuid ma ostsin ainult ühe, Rasmus tahtis ka sellist saada, seega läksin lootuses, et äkki ma saan sel aastal ühe veel. Ma olin kohal avamise hetkel ehk kell 10:00, parkla oli selleks ajaks juba pool täis ja Ikea inimestest pungil. Ma jätkuvalt imestan, kui populaarne see kohalike seas on, see täiesti uskumatu, kui palju neid seal on! Nad on suisa perekonniti, lastest vanavanemateni välja – eriti nädalavahetustel ja muidugi sõpruskonnad. See on nagu mingi kogunemiskoht, hmmm, mis me perega/sõpradega teha võiks – läheme Ikeasse! Täpselt selline mulje jääb 😀 No ma ka siis käisin kõik kohad läbi ja peas aina vasardas mõte, et oleks mul ainult midagi siit vaja, no oleks ometi midagi vaja! Teistel kõigil kärud-kotid paksult kraami täis ja mul üks kingalusikas … Nojahh, lõpuks sain uue vannitoa vaiba, küll mitte seda värvi, mida soovisin, aga vähemalt sain midagi. Ostsin ära ka jõulutähe, ilus lopsakas oli ja 2.50€ maksis. Päkapikkudega oli sel aastal kitsas käes, mingid imelikud pisikesed kolmnurksed olid ja siis olid sellised hästi suured ca 80cm. Need viimased olid peamiselt kaunistusteks. Jõudsin lõpuks sinna jõulunänni osakonda ja müügil oli veel viimane suur päkapikk, küll ma keerutasin seda ühte ja teistpidi, kuna see oli allahinnatud, viimane toode ikkagi, siis ostsin ära. Ja tegemist oli 4.11 kuupäevaga ja juba olid osad asjad läbi müüdud. See on täiesti ebareaalne, kui ruttu siin see jõulukraam kõik müügiks läheb ja ära ostetakse. Eestis ma olen harjunud kuuske ka jõuluõhtul ostma või jõuluehteid, kuid siin on selleks ajaks kõik juba läbi müüdud!
Püsige terved ja imelist sügise jätku!
