Sitsiilias

26.08.2019

Kõik ja ongi kõik, puhkusele tulebki nüüd ametlikult joon alla tõmmata. Meie igapäevane rutiin on julmalt lõhutud, lapsel algas tänasest kool … Seega minu üks peamisi eesmärke – aidata lapsel kooli sisse elada – sai nüüd reaalsuseks.

Rasmuse kool asub Sigonellas NAS1 baasis, mis on ca 42km meie kodust, mis tähendab iga päev ca 35min kooli ja tagasi sõitu. Kuna Jaak sõidab nagunii tööle, siis viib ta enne Rasmuse kooli ja siis sõidab ise veel ca 10min ja on ka tööl. Niikaua kui mul autot ei ole, siis toob ta Rasmuse ka koju. Kuni oktoobri keskpaigani on lihtsam, siis on tal tööl vaikne ja ta saab poole päeva pealt poisile järgi minna.

• 

• 

Itaalias algab kool septembri keskel, me isegi ei tea täpset aega aga kas 9 või 16, eks siis liiklusest selgub 🙂 Kuna Rasmus läks Ameerika kooli, siis siin kehtivad teised reeglid. Kool algab augusti lõpus, sel aastal 26.08. Kehtivad USA riigipühad, esimene on juba 2.09, seega tuleb meil peagi pikk nädalavahetus 🙂 Kõik lapsed peavad koolipäevadel kell 7:45 koolimajas olema, siis on 15min aega sisse elada ja asju sättida. Õppetöö lagab kell 8:00. Kooli sisse lapsevanem niisama minna ei tohi. Ainult siis, kui teeb midagi vabatahtlikku ja ennast külalisena ära registreerib. Kui laps jõuab kohale peale 7:50 peab vanem või eeskostja ta administraatori juures ära registreerima. Hetkel oleme planeerinud nii, et ma käin esimese nädala kaasas ning proovime Rasmusega parima süsteemi leida ning edaspidi hakkab ta üksi käima. Meil on plaan, et peale kooli võiks ta sisemise bussiliiniga, mis kahe baasi vahet sõidab, Jaagu töö juurde sõita aga vaadates bussi ajagraafikut, ei tundu see hetkel väga ahvatlev aga vaatame, mis sellest välja tuleb.

Koolipäevad kestavad kuni 14:15 v.a neljapäeval, kui on lühendatud päev ja kool lõppeb 12:45. Mingid päevad on ka erandina lühendatud ja need lõppevad siis 11:00. Päris palju on õpetajatel nn. treeningpäevi, kui õpilasi koolis ei ole. Seega peab aastaplaanist näpuga järge vedama, millal peab laps kooli minema ja millal mitte. Tunniplaan on kogu aeg ühesugune. Mis need asjad siis täpsemalt tähendavad, eks saame lähinädalate jooksul teada. Esimene koolivaheaeg on alles jõulude ajal aga kuna enne seda on päris palju pühasid, siis oktoobris ja novebris on päris mitu pikka nädalavahetust ja vabu päevi. Seega ei tohiks ehk väga ära väsida ja lisaks, siin on kogu aeg päike, mis energiat annab, seega ehk ei tule kaamost ega sügisväsimust.

Eelmisel reedel 23.08 oli nn. Tere tulemast kooli pidu. Kohal olid erinevad organisatsioonid, kes oma tegemisi tutvustasid. Kuna rahvast oli palju ja ulmeliselt palav siis ei jaksanud me eriti seal massis trügida ega lähemalt neid asju uurida. Õnneks on kooli leheküljel ka info ja saab alati e-maili teem infot küsida, kui tekib huvi liitumiseks. Lisaks pandi välja 1-5 klassi laste nimekirjad ja toimus tutvumine klassiruumi ning õpetajaga. Jaak tõi meid juba varakult kohale, kuna ta pidi ise Cataniasse asju ajama minema. Seega tegime baasis aega parajaks, kondasime mänguplatsil, kohvikus, söögipoes ja suures poes (NEX), kus kõike müüakse. Too päev oli kummaline – oled Itaalias aga ei ole ka, kuna tegemist on USA baasiga, siis imedeime, saad kõigest aru 🙂 Inimesed räägivad inglise keeles, sildid on inglise keeles, poes kaup on inglise keeles 😀 Küll jah kehtib maksmisel USA süsteem seega kehtivad ainult dollarid, lisaks unustagem igasugused viipemaksed või kiibimaksed. Euroopa kaardiga makstes tuleb veidike vaeva näha, PINi küsimine tuleb tühistada ja mingi summa pealt tuleb anda allkiri, et makse on omaniku poolt aksepteeritud. Nagu teise universumisse oleks sattnud …

Mänguplatsil tuli kohe üks poiss Rasmusega tutvust sobitama. Ma siis ka natuke ristküsitlesin seda poissi, et koolisüsteemist natuke aru saada. Kuna ta läks 4dasse klassi, siis oskas ta ainult enda asjade kohta rääkida. Aga väga avala meelega poiss oli ja jutukas, erinevalt Rasmusest, kes vastas taaskord: Estonia, Yes, No or I don´t know 😀 Mina ei tea, kellelt ta selle pärinud on, et ainult ühesilbiliseid vastuseid anda … Koolitarbeid ostes jäin ma ka veidikene hätta ja palusin ühe naisterahva abi, kelle poiss läks ka 4dasse klassi. Küll need ameeriklased on ikka abivalmis, jutustas minuga pikalt laialt ja aitas selgust tuua, mis asjad on Notebook Dividers – 1 package of 5 🙂 Vihikud, mapid ja kõik muu, mis on ameerikapärane saime baasi poest ostetud. Pinalite valik oli kehva, selle saime laupäeval Siracusa kaubandusest. Sealt saime veel selliseid igapäeva tarbeid – liimid, pliiatsid jne kraami, mille valik oli suurem ja hinnad soodsamad. Üritusel müüdi lastele nn. päevikuid, mis on nagu vihik ja väga pehmest paberist. Maksis 5$, täielik raharöövel ma ütleks … Mis mind imestama paneb on see, et nad ei kasuta ruudulisi vihikuid, ainult joonelised kaustikud ning joonelised lehed, mis lähevad mapi vahele. Saab olema huvitav teada, kuidas see süsteem täpsemalt nüüd siis välja hakkab nägema. Lisaks oli ka kolm paksu raamatut, mis jäävad kooli. Meie saame neid edaspidi internetis vaadata.

Rasmuse klassis õpib 26 õpilast ja tutvumispäeval suutsime tuvastada ühe Poola ja ühe Saksamaa lapse, eks me siis täna saame teada palju on välismaalasi ja palju on USA lapsi. Nende klassi klassijuhataja ja õpetaja on meesterahvas, Mr. John “Buddy” Leavitt. Tundus selline asjalik mees olema. Loodetavasti hoiab klassi kontrolli all ja nad ikka õpivad ka midagi. Jaagu suurim mure on, et 5 klass USA süsteemis on liiga lihtne, et Rasmus teab juba kõike ja jääb maha meie õppesüsteemist. Laps ise nii ei arva 😀 Eks ühte pidi on muidugi kergem, kui ta oskab, siis on esimene aasta lihtsam aga tuleviku vaates on see pigem karuteene, kui Eesti õppekavast maha jääb. Aga ei ole hullu, me registreerisime ta ühte programmi, kus kord nädalas toimub üle Skype 1 tunnine eesti keele õpe. Lisaks võtsime ju oma koolist kaasa eesti keele, ajaloo ja inimeseõpetuse õpikud ja vihikud, seega saame kodus rõõmsalt ka Eesti koolisüsteemi asju õppida ning veebist 5 klassi matemaatika ülesandeid lisaks lahendada. Lapsel ei saa siin kerge olema, tema “hullunud” vanemad kavatsevad korraliku koolitambi peale panna 😀 E-kooli siin ei eksisteeri – lapsed peavad omale kõik kirja panema, mis õppida ja jääb ja Mr. Leavitt saadab kord nädalas lapsevanematele e-mailiga info. Oehhh, nendel hetkedel igatsen ma IT Eesti järgi …

Klassiruumi kujundus oli veider – mitmes pikas reas ja üks rida küljega lauad paigutatud. Kõrvuti oli ca 6 lauda ja küljega kulgeval vist 8. Igaühel on küll oma laud aga istutakse tihedalt üksteise kõrval – nagu IT arendajad 🙂 Kool ise on kaheks jagatud 1-5 klass on ühes tiivas ja põhikool ja keskkool teises. Lasteaed on eraldi majas üle tee. Söömas saavad lapsed käia kooli sööklas või ise kaasa võtta. Lõunasöök on eraldi tasu eest ja maksab 3.25$. Ma nüüd muidugi ei tea, mida ja kas meil laps üldse siin sööb, kui menüüs on cheesburger ja pizza või juurikatest green beans ja corns 😀 Rangelt soovituslik on kaasa panna snäkid, kella 10:20 paiku on neil snäkipaus. Ei tohi olla midagi eriti magusat – koogikesi või küpsiseid, pigem tervislik snäkk – õun, pirn, banaan, porgand jne. Kuu söögimenüü saadetakse iganädalase reedese infokirjaga.

NAS1 kompleks ise on suur. Jalutasin täna selle ca 1 tunniga läbi, uurisin ja uudistasin mis siin siis kõik olemas on. Jõudsime kohale umbes 7:35 paiku, Rasmus läks kooli ja ma läksin ringi uudistama. Eelkõige otsisin kohta, kus oleks arvuti aku laadimise võimalus, kuna meie praegusel läpakal saab kiiresti aku tühjaks on mul oluline leida pistikuga kohad. NEX keskuses on tore Itaalia kohvik, mis on juba 6:30 lahti aga siin ei ole paraku ühtegi pistikut. Teine kohvik, mis asub meelelahutuskompleksis, seal oli päris palju pistikuid, aga see ei ole nii hubane. NAS1 territooriumil asuvad veel – kino, mis on avatud ainult õhtuti ja nv ka päeviti, seega päeval peale kooli kinno ei saa minna; spordikompleks – Family Fitness, lihtsalt jõusaal, rühmatreeningud, ujula; raamatukogu; kirik; osad elumajad; haigla; juuksur; pesumaja. Parklaid on palju ja need olid kell 8:00 juba täiesti täis v.a NEX parkla, kus veel üksikuid kohti leidus. Ma ei ainult ei saa aru, kus need inimesed kõik on, kelle autod siin pargivad … Kella 8:30 oli päike kõrgel taevas ja kõrvetas ning temperatuur oli taas meeldivad 30 kraadi ning oli aeg kohvikusse peitu pugeda.

Mõneks ajaks saab minu teiseks koduks arvatavasti raamatukogu – 14. oktoobriks peab mul olema lõputöö enam vähem valmis kirjutatud, seega palju ei ole jäänud ja tuleb hakata usinasti tegutsema. Loodetavasti ma leian siit raamatukogust ka enda eriala kirjandust ning saan selle läbi töötamisele pühenduda. Kõigepealt pean ma muidugi välja selgitama, kuidas ma liikmeks saan, et teenuseid kasutama hakata. Loodetavasti see ei ole keeruline … Spordikompleksi liikmeks saamine on siin omaette ettevõtmine – Jaak peab kõigepealt ennast ära registreerima ja maksma 40$, siis saavad ka pereliikmed sporditeenuseid kasutama hakata. Kuid enne, kui treenima saab minna, peab olema miski dokument, et Sa tohid jõusaalis käia – mingi arstlik või ma ei teagi mis paber. Seega seda peab veel uurima ning aru saama, mida tahetakse. Eestist nad muidugi kuulnud midagi ei ole ja neiu lubas uurida, mis reeglid meile kehtivad ja kas me peame mingi paberi tooma või mitte.

Kuna me reedel NEX-ist kõike koolitarbeid ei saanud käisime laupäeval Siracusas Belvedere kaubanduskeskuses. Mulle seal meeldis – edaspidi kui on vaja keskusesse minna, siis läheme sinna. Esiteks oli seal tunduvalt vähem inimesi, kui Catania lähduses olevates kaubanduskeskustes. Poodide valik oli korralik ja Auchan ei tundnud enam üldse nii suur ja kallis 🙂 Sain sealt omale uue poti ja panni ning suvekraami – jah ma tean, et puhkus sai läbi aga allahindlusi ei tohi ju mööda lasta 😀 Lisaks saime lapsele kogu koolikraami puuduoleva ka. Lisaks oli seal lähedal ka AWR Mega Store – mis riiete osas tundus mulle outlet või secend hand poena, lisaks oli seal veel igasugust muud kraami – jalanõud, kotid, kodukeemia, mänguasjad – ma lõpuni ei jõudnudki käia, see oli megasuur. Hinnad odavad ja valikut sellisele pudipadi asjadele kõvasti. Otsisimegi, kus oleks selline Kodueksta stiilis pood ja leidsimegi. Ühesõnaga antud poed jäävad edaspidi meie suurteks kodupoodideks. Söögipoed on ikka Augustas – Lidl, EuroSpin ja Deco.

• 

• 

25.08.2019

Olen meie rannast palju kirjutanud, kuid vähe pilte pannud. Parandan vea – seekordne postitus on pigem pildikeeles 😉

Tee randa viib meil kenasti mäest alla ja pärast mäest üles. Kui esimesel nädalal olid sääremarjad ikka päris haiged, siis tänaseks on jalad harjunud nii trepi kui ka mäest alla-üles rühkimisega.

• 

• 

Parklast ka paar pilti – hetkel on lõunapaus ja parkla on meeldivalt tühi, muidu on siin ikka keeruline parkimiseks kohta leida.

• 

• 

Enne kasvasid siin vasakul pool kirsstomatid – üsna hiljuti võeti kõik üles. Üks päev rannast tulles oli mingi noormees väikese kilekotida neid igatahes usinasti läbi aiaaugu korjamas ehk oli raksus teisiti öeldes.

• 

• 

Rand on meil jätkuvalt kivine aga meid see ei heiduta. Rannapapudega saab ilusti vette ja merepõhi on huvitav uudistada. Rannas on kolm puidust platvormi, mille peal saab päevitada ning kust on mugavam merre minna. Vesi läheb suhteliselt ruttu sügavaks, seega ei ole mingit poolde merde kõndimist. Üks päev ujuma minnes avastasime, et vasak väike platvorm oli kadunud … Ei teagi, kas kellelgi oli hädasti vaja või võeti see meelega ära … Igatahes oli see ka korralik ja väikese raudredeliga, seega pidi ikka suur soov seda ära tassida olema. Rannas on kolm palmilehtedest tehtud päikesevarju ja üks riidest kattega. Üldiselt on need hõivatud aga nädala keskel on meil ikka olnud võimalik ka nende all logeleda. Tundub, et sel nädalal oli vähem puhkajaid, rannas ei olnud meie päevase ujumise ajal üldse inimesi.

• 

• 

Meie linnakeses on kaks villat, mida välja renditakse. Ühe villa oma on ka see esimene platvorm. Mul villast hetkel head pilti ei ole, kuna see on kogu aeg välja renditud ja natuke imelik on minna aia taha pilti tegema 😀 Kui hooaeg läbi, siis teen mõne parema pildi ka.

• 

• 

Google pildilt see parempoolne on popim villa ja kogu aeg on inimesed sees olnud. Neile kuulub ka see vesijalgratas – järgmiseks hooajaks uurin välja, kuidas seda kasutada saab, siis läheme ka väikesele sõidule.

Meie mäekese all on kena valge majake, kus elab viis (!) taksikoera! Ükskord rannast koju tulles nad kõik üheskoos tervitasid meid, pildile jäi neist neli. Õhtul pääsesid nad lahti ja küll siis oli meil siin koerte haukumise ühiskoorid. Mulle üldiselt loomad meeldivad aga need pisikesed koerad hakkavad vasrti juba närvidele käima – nad lihtsalt hauguvad – üks alustab ja terve linnakese koerad hakkavad kaasa haukuma. Kui Eestis ma olen harjunud, et peremees ütleb koerale, et ta ei hauguks, kõik on ok, siis siin karjutakse lihtsalt koertest üle.

18.08.2019

Iga kord, kui ma kirjutamise lõpetan, siis mul tuleb meelde, et hähhhh ma pidin ju sellest ka kirjutama ja sellest ja tollest ka. Seekord erinevad teemad, mis on meelest läinud kirja panna aga ajaloo mõttes on hea siiski üles täheldada.

Helikopterid – peamiselt piirivalve värvides. Esimestel päevadel ei saanud ma hästi aru, miks meil need helikopterid nii tihti sõidavad – mõni päev lausa mitu korda. Kuid üldiselt siiski vähemalt üks kord pimeduse saabudes. Aafrika on meil siin suhteliselt lähedal eksole, seega käiake lõuna piirkonnas rannajoont kontrollimas. Üks õhtu sattusime Rasmusega hilja ujuma, kui väljas oli juba täiesti pime, rannas ei olnud ühtegi inimest ja helikopter tiirutas pea kohal. Päris kõhe tunne tuli, see ujumine oli meil siin üks lühemaid 😀

Itaallastel on peamine puhkuste periood augusti keskel ehk sel aastal siis 12-25.08. Sellest saab hästi aru ka meie rannas. Kui esimesel saabumise nädalal oli päeval, meie päevase ujumise ajal, vahemikus 13:30 – 15:30, rannas meie ja veel umbes 10 inimest, siis nüüd on meie ja veel umbes 50 inimest. Hommikul ja peale 16:00 on meri ja rand paksult inimesi täis. Eriti nädalavahetustel, siis on kogu aeg palju rahvast. Pühapäevad on eriti rahvarohked. Piilume neljanda korruse terrassilt, kas inimesi on vähemaks jäänud, et ise saaks ka randa minna.

Inimesed, keda rannas kohtame on erinevaid. Esimesel nädalal olid noored, peamiselt naised ja pruunid kui šokolaad. Me Rasmusega olime nagu valged luiged nende kõrval 😀 Olin pikemat aega ka ainuke blondiin, keda rannas kohata võis. Esimesel nädalavahetusel aga rannas peesitajate pilt muutus ja kestab siiani. Tekkisid pered, suured seltskonnad ja valge ihuga inimesed 😀 Tööinimesed olid saanud kontoritest randa. Me ei olnudki enam kõige valgema ihuga inimesed, olime täitsa jumekad nende kõrval 😉 Samuti oli petlik esimese nädala mulje, et siitkandi inimesed ongi kõik kenasti vormis ja üleliigset kusagil ei ole. Nüüd on ikka igasuguseid ja väga erineva kehavormidega inimesi. Ülekaalulisi lapsi oleme vähe näinud – seega siin seda trendi ei tundu olema, et noored rasvuvad.

Üks asi mis mind aina imestama paneb ja millest ma hästi aru ei saa. Neidudel ja naistel on pikad tumedad juuksed ja need on neil kogu aeg lahti. Vette minnes, päikest võttes – pärast vees käimist nad rannas harutavad üksteise juukseid, eriti need kellel on lokid. Meri on ju soolane ja juuksed lähevad suhteliselt jäigaks, vähemalt minul. Kui mul kunagi pikad juuksed olid, siis rannas ja ujudes olid need mul alati kinni, segasid ju muidu ja aina sättima pidi. Väga tüütu. Siin ma vaatan ja mõtlen, et kuidas nad saavad aga tundub, et saavad. Nad muidugi väga ei uju ka, korras kastavad ennast üleni vette ja siis lähevad päevitama tagasi või siis seisavad rinnuni vees ja jutustavad.

Teine asi, mis silma on jäänud. Rannas magatakse, kas oma rannavarju või meie ranans olevate suurte rannavarjude all. Otse kividel, rätik külje all on silm looja lastud. Osadel on ka madrats või lamamistool ja ei ole, et tukun päikese käes, vaid ikka mõnusas tudu asendis ja sügavalt magavad. Eks see rannapäev on iseenesest ka väsitav ja kui juba terveks päevaks tulla, siis päevane puhkus kulub alati marjaks ära.

Magamisest veel. Meil on nüüd juba pikemat aega oma voodid ja Rasmus ka oma korrusel. Esimestel öödel ei tulnud tal oma toas magamisest eriti midagi välja, puges meie voodisse. Hakkasin siis kõiki aknaid kinni panema, et öised hääled ei kostuks. Läks paremaks. Kuid mõni öö on tal ikkagi rahutu ja kipub meie juurde. Nüüd panime talle õhkmadratsi meie tuppa põrandale, kui kõhedaks läheb siis saab seal magada. Ma ise olen samasugune, kes iga krõpsu kuuleb ja magama ei saa jääda. Mis see oli, kust see tuli, issand, mis see veel oli?! Ime, et lapsel ka hirm naha vahele ei pole, ema võdiseb korrus all pool 😀 Ma talle muidugi ei ole öelnud, et mul ka kõhe on, ikka julgustan teda ja rahustan. Tegelikult on need hääled siin ju tavalised – tuvid krõbisatvad katusel, autod sõidavad mööda, koerad hauguvad, konditsioneerid … Õnneks ühel meist ei ole mingit muret magama jäämisega – Jaak viskab pikali ja juba magab. Peaksin vist kõrvatroppe kasutama hakkama, siis saan ka rahulikult uinuda. Hommikul on mul see eest uni hea aga Jaak on juba 6:00 paiku üleval, täiesti vabatahtlikult. Eile ta läks hiljem magama, et mitte nii vara tõusta aga ikka oli 6:06 üleval ja aias toimetamas. Üldiselt on nii, kui päike 20:30 paiku tuttu läheb, siis tikub uni peale ja reeglina me 23:30 paiku juba kõik magame. Seega 6:00 paiku tõusta on tegelikult ju täiesti OK, peaaegu 7 tundi on täis ja päike tõuseb ka juba 6:15 paiku, seega täiesti normaalne rütm. Kukk kireb oma esimesed kiremised ka, ma õnneks nüüd enam seda ei kuule, kuna luugid ja aknad on kõik kinni. Kui ma juba magama jään siis õnneks magan sügavalt ja iga krõbin mind üles ei aja.

Ilmast ja temperatuurist – siia tulles oli ca nädal aega 35-37 kraadi sooja – öösel temperatuur alla 25 kraadi langenud. Iga liigutus ajas higistama ning kole kuum oli igal pool. Nüüd on mõned päevad olnud õues maksimaalselt 30-32 kraadi, kerge tuuleke ja tundub jahe 😀 Ootsime väga, et temperattur 8-10 kraadi langeks, siis saaksime me ka normaalselt olla, nüüd ongi natuke inimlikum ja me “külmetame” 😀 Ühel õhtul ujumast tulles ütles Jaak, et siin väljas on jahe kuidagi, kui veest välja sai. Üks päev, üleeile vist, ütles Rasmus, et külm on aga siis oli tuul ja me olime varju all, seega oli veidi jahe jah. Ja kuna “tormipäeval” me vees ei käinud, siis võtsime järgmine päev maksimumi ja olime vees väga pikalt, seega see külm tunne oli vast õigustatud. Täna päeval ütles Rasmus, et merevesi oli külmavõitu 😀 Tegelikult oli vesi jätkuvalt soe ja õues on ka päikese käes väga soe ja varjus normaalne. Hakkame vist aklimatiseeruma ja unistus sellest, et oleme ju Eesti suvedega harjunud ja 20 kraadi väljas ning 15 kraadi merevesi on täiseti normaalne ja saame veel pikalt suvitada on löögi alla sattunud aga me ei hõiska enne, kui see olukord käes on, praegu naudime kõike mida meile pakutakse. Karastame iga päev ennast soojas merevees ja proovime ikka iga õhtu ujuma minna. Rasmusel ja Jaagul õnnestub see väga hästi, mul iga kord mitte.

Tekkinud rutiinid – vabadel päevadel toimetab Jaak vara valges juba aias – hommikul on hea jahe, päike veel ei kõrveta ja saab toimetada. Ta kas kastab või see nädalavahetus möllas näiteks peenardes – meil on aia ääres sellised kivikastide ümbristega peenrad, mis olid kivistunud. Jaak kaevas need tagurpidi ja täiesti ilus muld on. Nüüd saame ka aianduspoodi minna ja vaadata, mida ilusat müüakse ning aiandusega tegelema hakata. Kevadel istutame kindlasti kirsstomateid.

• 

• 

Mina käin harjaga üle kõik terrassid ning pühin kokku tuvikaka. Ma ei saa hästi aru, kas tuvid juba kakavad selliseid kõvasid pallikesi või kuivavad need õhu käes jube kiirelt ära. Igatahes ma loodan, et see kaka kunagi vedelaks ei lähe, sest praegu on ikka väga mugav pühid pallikesed kokku ja kõik. Ei mingeid plekke, riiete ega asjade määrmist. Lisaks on vaja sisehoovi treppi pühkida kuna naabrite põõsas/puu kukutab oma õisi ja oksaksei ka meie poolele. Rasmus ujutab alumist teed, kuna seina äärde kipuvad sipelgad liiva üles ajama, siis ta uhub seda laiali. Seega meil kõigil on tekkinud juba igapäevased tegevused, mis on harjumuseks saanud. Lisaks “kiusan” Rasmust võimlemise ja raamatute lugemisega – suveraamat “Röövlitütar Ronja” ning inglise keeles ette lugemiseks “Secret Garden”. Võimleme rühi parandamiseks, neid harjutusi oleks pidanud juba aastaid tagasi tegema hakkama aga kuidagi ei saanud pihta hakatatud, nüüd on igapäevane tegevus, vahest jonni ja vimmaga – teinekord korralikult.

• 

• 

Parkimisplats ja salapärane saksofonimuusika – reede õhtul mängis saksofon uuesti ja me otsustasime asja uurima minna. Jalutasime meie parkimisplatsile ja seal käis väga vilgas tegevus. Mängiti lauajalgpalli – putkadest müüdi süüa ja juua – inimesed olid ilusti riides ning nautisid seltskonda ning õhtut. Üks noormees tinistas laval kitarri. Arvasime, et saksofonimängija oli jõudnud lõpetada. Kuna kõhud olid täis, siis me midagi ei ostnud vaatasime natuke melu ja jalutsime randa. Rand oli inimtühi ja pime. Linnakese tuled paistsid ja oli mõnusalt rahulik. Äkki hakkas saksofon uuesti mängima, läksime platsile tagasi aga selgus, et see ei tulegi meie platsilt vaid vastast linnaksesest kusagilt. Suundusime tagasi koju ja nautisime kodus terrassilt muusikat edasi, kuna siia kostab see kõige paremini. Kui õhtud enam nii palavad ei ole, siis läheme kindlasti ümbruskonda “luurele”, kust tänavatelt saab ja mis kõrval linnakeses toimub. Meie linnakesest autoga sinna ei saa aga mere äärest jala saab minna. Seega peab mingi hetk tutvuma ümbruskonnaga detilsemalt. Rasmus on paar tiiru lähiümbruses juba teinud ja Jaak ka ühe korra aga ma veel ei ole uudistama jõudnud. Seega otsustasime, et suve lõppedes, kui inimesed taas linna kolivad ja õhtud jahedamad ja rahulimad on, siis läheme jalutame ja uudistame lähemalt.

Lõpuks sain ka oma maski ja hingamistoru installeeritud ning korra isegi olen veel sellega vees ära käinud. Pean veel harjutama – suudan liiga lihtsalt vett sisse ahnida. Aga vaate nägin ära – erinevad kalad – värvilisi ei olnud 🙁 väikesed vähid ning ägedad veealused mererohud ning kivid.

Eile käisime Jaagu kolleegil, kes on pärit Sloveeniast, külas grillõhtul. Tal on kena naine, kes inglise keelt ei rääkinud või vähemalt ei võtnud vestlusest osa. Neil on kolm last – poiss, kes läheb 10 klassi ja kaksikud 7aastased ülienergilised tüdrukud, kes koheselt Rasmuse vallutasid 😀 Õhtu oli meeleolukas ja sõime ennast ikka totaalselt üle. Kartusalatit Sloveenia-Itaalia moodi, burgerid, grillliha ja -vorste, koogikesi, saiu jne jne. Laud oli väga rikkalik. Ma piirdusin liha ja kartulisalatiga aga ikka sai üle söödud. Lisaks oli veel noorpaar Horvaatiast ning meie maakler, kes meile kõigile maja aitas leida ning üks itaallane, keda me ei tundnud. Vestlus käis inglise keeles või siis grupiti. Selgub, et sloveenlased räägivad horvaatia keelt, kuid mitte vastupidi. Aasimine käis teemal, kust läheb piir ja kas horvaadid on paremad kui sloveenid jne. Maalker tõi kohe paralleeli Itaalia ja Prantsusmaa vahel – kellel ikkagi on parem vein ja juust 😀 Õhtu oli meeleolukas ja täitsa vahva oli vahelduseks kodust välja saada ja uute inimestega tutvuda.

Kohale jõudes tundus koht kuidagi tuttav – olime isegi seda maja soovinud aga maakler meile seda ei näidanudki. Eile siis rääkisime nendega ja kuna Jaagu kolleeg oli juba jaanuaris selle ära broneerinud, siis meile seda ei näidatudki. Maja ise asub Macalucias, on kahe korruseline – teisel korrusel kolm magamistuba, esimesel väike köök, suur tuba-söögituba, kabinet, ülisuur maja alune parkla ning kaks keldriruumi veel. Kuid mis oluline -seal on bassein ning koolibuss läheb otse maja kõrvalt. Küll oli see maja kolmikmaja ehk ei olnud üksik, üks sein oli naabrietga ühendatud. Seal olid ka sääsed ning tunduvalt jahedam, kui meil siin. Lisaks puudus seal igasugune vaade. Koju jõudes tervitas meid soe õhk ja arutasime, et praegune maja ja asukoht meeldib meile siiski rohkem aga kui oleks mõlemad majad vabad olnud, siis arvatavasti me siiski oleksime linna maja kasuks otsustanud, sest sealne suur pluss oligi koolibussi olemasolu ning aasta ringi kasutusel olev bassein. Kuid hetkel oleme oma koduga ka väga rahul, igahommikune imeline vaade ning meri koos oma võimalustega.

Üks oluline info edaspidiseks – pühapäeva hommikud, nii 10:00 paiku ei ole poe käikudeks head ajad. Täna oli Deco parklas väga keeruline kohta leida – kõik inimesed olid kena pühapäeva hommiku puhul poodi tulnud. Edaspidi käime teistel päevadel, sest siiani sellist rahvamassi toidupoes me veel näinud ei olnud. Kuna pood on suur ja kõik kassad töötasid, siis väga külg külje kõrval tunnet ei olnud.

14.08.2019

Inimene on üks huvitav loom – kohaneb, harjub ja kui on siht silme ees, siis keskendub ainult sellele. Üldiselt räägitakse eesmärkidest ja prioriteetidest tööelu vaates aga ma korra räägin meie pere vaates.

Esimene külastus Sitsiiliasse oli meil juuni keskel, kui tulime kodu otsima. Jaak oli korra enne juba siin käinud ja üle vaadanud, kus ta tulevane töökoht olema hakkab. Meie Rasmusega olime esimest korda. Reisi eesmärk oli leida kodu. Olime Catanias ühe nädala, rentisime korterit – konditsioneeriga 🙂 Sellest nädalast kaks täis päeva veetsime me koos maakleriga maju üle vaadates. Peale esimest päeva ja kuut(6) maja oli tunne, et siin ei olegi ühtegi mõistlikku elamut, mis meile meeldiks. Eestlasena tahad ju – natuke eraldatust, suuri aknaid – valgus paistaks sisse, aed võiks olla, kus on hea istuda ja grillida ning tube mõistlikus koguses ning suuruses. Lõunamaades on asjad veidikene teisiti. Saad kas suure maja ja väikese aia või vastupidi ning aknad on pigem soovituslikud – siin on ju kogu aeg kuum, seega pigem tahad aknaid ja luuke kinni hoida, et maja üle ei kuumeneks. Seega pidime oma eelistused majade osas üle ja ümber hindama. Praegune maja oli kaheksas maja, mida üle vaatasime. Aeda on parasjagu aga mitte niisama istumiseks, küll aga on siin piisavalt palju ja suured terrassid, kus mõnusasti aega saab veeta. Ja meri … 300m ning vaade Etnale. Lisaks reisisime omal käel natuke ringi ja vaatasime üle linnakesi, kuhu maju pakuti. Kuna me algne eeslitus oli pigem Etna jalamile, esiteks on seal jahedam, kui lõuna pool ning seal kandis käivad ka koolibussid. Kuna sealsed majad meid ei kõnetanud, maabusime ikkagi lõunasse Costa Saracenasse.

Esimese reisi ajal tegime ka kaks poolikut ranna päeva – tervet päeva lihtsalt ei jaksanud. Esimese olime Catania piirkonnas, ühes tasulistest randadest ning teise rohkem lõunas, Cassibile juures, avalikus rannas. Cassibiles olime keset päeva ja ilma päikesevarjuta, olla sai ainult vees. Vahepeal kui otsustasin, et viskan pikali ja võtan päikest ning enda varju otsima hakkasin, siis seda ei olnud, päike paistis lihtsalt otse lagipähe …

• 

• 

Mida me veel tegime? Catania on teada tuntud oma suurepärase köögi poolest. Olen lugenud seda erinevatest blogidest ja ka meie perenaine kiidab Catania kööki, eriti koogikesi 😉 Kuna antud reisi eesmärk ei olnud gurmee vaid leida kodu, siis me väga väljas söömas ei käinud. Jõudisme kahte söögikohta ning me Rasmusega ka koogikohvikusse. Me oleme siin 3 aastat ja meil on aega küll Catania köögi võlusid avastada. Seega kui külalised tulevad, siis läheme vaatame need kiidetud kohad üle ja saame elamusi 🙂 Kindlasti proovime järgi uurida, kus on head veini mõisad ning kus pakutakse neid mitmekäigulisi õhtusööke – usun, et sealt saab ehedat elamust veelgi rohkem. Samuti ei jõudnud me shoppama – polnud vajadust ja eesmärk oli ju midagi muud. Küll me ka poodidesse jõuame ja Itaalia moega ennast kurssi viia.

• 

• 

• 

Küll jõudsime me vaadata üle Catania peamised vaatamisväärsused ning käia palju palju kordi pargis mänguväljakul 🙂

• 

• 

• 

• 

• 

• 

• 

• 

• 

Tagasi tänasesse – eesmärk oli asjad lahti pakkida ja neile mõistlik koht leida, kodu ära koristada ning eluks vajaliku kraami ostmine. Praeguseks on enamus asjad leidnud oma koha. Olen terve maja ära koristanud – ma ei tea, kes seda edaspidi küll tegema hakkab … Nüüd on kodu juba täitsa kodu moodi ja tunne ka õige 🙂 Oleme tänaseks endale selgeks teinud, kus asuvad meile lähimad toidupoed – need on Augustas ca 1o km kaugusel, kuna teed on sinkavinka siis nii 15 min sõitu. Seal on meil Lidl, EuroSpin ja Deco – igaüks oma hinnaklassi ja pakkumistega. Praegu on võitja Deco – natuke küll on osad asjad kallimad aga hakkliha ja kanafilee oli odav ning seal on hea valik lahtiseid sinke ja juuste ning kalasaadusi 🙂 Oleme jõudnud üle vaadata kaks suuremat keskust Catanias – Porte Di Catania – see kahe korruseline, kus me kõike läbi ei käinudki ning Centro Sicilia – kus me kõik läbi jalutasime ning üks osa keskusest oli ainult meestele. Küll oli palju ilusaid riideid 🙂 Naiste osa oli vähem ja üldse mitte nii ilusaid asju. Ma pean korra ikka sinna Porte Di Cataniasse tagasi minema ja seal ka kõik üle vaatama. Mitte, et mul asjade, eriti riiete puudust hetkel oleks 😀 Ümbruskonna söögikohti ei ole me veel avastamas käinud, seega midagi soovitada siinkandis veel ei oska. Küll jõuame ka selleni.

Veest ja veinist – esimese 24h tunniga jõime kolme peale ära 24 liitrit vett! Uskumatu kuidas 35 kraadine kuumus mõjuda võib 😀 Tänaseks on vee kogused märkimisväärselt kahanenud, kuid siiski seda kulub mõnusates kogustes. Eile oli Catania Lidlis kõik gaseerimata vesi ära ostetud … Inimesed joovad siin pudelivett – kraanivesi on liiga kaltsiumirikas – meie piirkonnas ja Catanias lihtsalt must. Kaubanduses on müügil ainult 2l või väiksemad veepudelid, kuid sellist lahendust nagu Eestis – 5l veekanistrid või veeautomaadid suurte kanistritega – ei ole. Jaak on tegelenud jõudumööda ka Sitsiilia veinide degusteerimisega – heurekani veel jõudnud ei ole aga tal on veel aega otsida ja katsetada. Olen ka väikese sõõmu maitsnud aga ei istu mulle, kui tuleb hea vein, siis äkki hakkan taas manustama 😀

Teine oluline eesmärk – saada vajalikud load ja ligipääsud baasile, kus Rasmus koolis käima hakkab. Eile oli siis see tähtis päev, kui käisime Sigonella baasides – seal kus Jaak töötab ja kus meile load tehti ning Rasmuse kooli omas. Kooli oma on täiesti oma väike linnak – poe, spordikeskuse, iluteenuste, pesumaja, haigla, kino ja mille kõigega veel. Raamatukogu on ka – sinna pean ennast vist sisse kirjutama, et lõputööd tegema hakata 😉 Kehtib USA dollar ning krediitkaart – mul pole kumbagi 😀 Õnneks on seal pangaautomaadid, seega tuleb vist natuke kukrut kergitada, et ennast seal hästi tunda. 23.08 on Rasmuse koolis tutvumispäev, siis saame täpsemalt teada, mismoodi see kõik välja hakkab nägema ja millised on nõuded, reeglid ja võimalused. Kool ise hakkab 26.08. Seni saab veel koolivaheaega nautida.

Tänane ilm oli siin täiesti teistsugune, kui muidu. Hommikul ärkad, vaatad aknast välja – ikka on ilus päikseline päev, 30 kraadi ning kõik on nii nagu tavaliselt. Päeva peale tõusis aga väga tugev tuul ning randa minna ei saanudki, seega täna on siin viibimise esimene päev, kus me korda merre ei saanud. Lained olid tugevad ja kuna meri on kivine, siis võib tekkida kergesti tagasitõmme ja jääda lõksu ning merest välja enam ei saa. Seega otsustasime pigem mitte riskida ning teha merevaba päeva. Ahjaaa ja pilved olid ka taevas – mingi uus ilmastikunähtus siin kandis 😀

10.08.2019

Kui arvate, et saate siin suvel pikalt magada siis eksite. Hiljemalt kell 8:15 (nädalavahetusel 9:00) paiku hakkab tänavate vahel sõitma saiamüügi auto, mis endast kõvasti tuututades märku annab. Ca tunnike hiljem hakkab keegi kõvasti ruuporisse karjuma, esimesel korral ehmatasin ikka üsna ära – kas peab kuhugi jooksma hakkama?! Aga ei, saabub hoopis juur- ja puuviljaauto. Saiakese autojuhiga tegin esimese tutvuse ja ostu asjade saabumise päeval. Kolijad jäid saiamüügi tüübiga juttu rääkima ja kuna ma oma nina toast välja pistsin, siis läks muidugi äri kohe käima. Esimene ost oli brioche ja aprikoosimoosiga saiake. Brioche sai Jaagult koheselt hellitusnime “tissike” 😀 , et aru saaksite, miks, siis saiake nägi välja täpselt selline:

Laupäeva, esimese puhkepäeva puhul, lubasime omale taas maiust. Seekord siis nutella, magusa kreemi ja aprikoosi saiakesed – hirmus suured, kohutavalt palju täidist ja maitsesid imehästi, mmmmm! Aprikoosi lootsiku jõudis Jaak juba ära süüa aga küll ma selle ka pildile jõuan püüda. Lisaks on veel müügis baguette ja ciabatta (siinkohal tervitan oma toredaid lõunasöögi kaaslasi Mari ja Kadi). Neid küpsetisi ka veel ei ole ostnud aga küll jõuame. Mari ja Kadi, annan siis teada, kuidas otse pagarikojas tehtud ciabatta maitseb. Aga siin on siis meie tänahommikune saiasaak, ühe puudujäägiga:

Täna otsustasime üle vaadata ka juur- ja puuviljaauto. Tore auto oli, veerandist müügil olevatest saadustest olid tundmatud … Varsti peaks katsetama hakkama, mis kraam see on ja mis sellest teha annab. Müüjapoiss oli tore ja kinkis meile pealekaubaks ka paki porgandeid 🙂 Omast arust ostsime me kurke, võttes tundusid kuidagi pehmed aga mõtlesin, et tühja kah, pärast selgus, et hoopis suvikõrvits oli 😀

Olen juba pikemat aega proovinud pildile saada meie vabalt ringi luusivaid koduloomi. Täna lõpuks õnnestus. Hallikat värvi on ka, teda on keeruline märgata. Kui neist lahti tahame saada, siis tuleb kass võtta. Kes teavad meie pere kassiteemat, siis mnjah. Me Rasmusele veel ei ole öelnud, et kass need eemale peletab, kuna poisile sisalikud meeldivad ning tuppa need ei ole veel trüginud, siis las toimetavad.

Natuke majast ka – vahepeal oli aega perenaisega, Liza, kohvi juua ja juttu ajada. Meie piirkond on suvituspiirkond, seda on täna eriti eredalt tunda – rannas oli palju rahvast ja isegi õhtul, kui mehed ujumas käisid, oli rand rahvast täis olnud. Ühed olid ka telkinud. Autosid on rohkem, inimesi on sagimas rohkem, samuti on koeri haukumas rohkem. Parkla platsil on täna karaoke 😀 Üsna huvitav on kuulata. Platsile me ikka ei ole veel jõudnud, õhtuks on ikka väss peal ja ei viitsi ennast välja ajada. Istume terrassil ja kuulame siit melu. Küll ükskord ka platsile jõuame, hooaja lõpuni on veel aega.

Maja, kus me elame, on ehitatud 1970-tel, seega väga vana. Täielikult renoveeritud 2011a. Küll ei ole vahetatud siin torusid, need on ikka igivanad, seega peab hoolega jälgima, mida kraanist alla lased, muidu on kohe ummistus. Maja ise on müügis (Vende), päris krõbeda hinnaga 300 000€. Siiski, kui kellelgi on soovi Sitsiiliasse mere äärde maja osta, siis me ühte maja teame 😉 Tegelikult on meie linnakeses päris palju maju müügis. Liza arvab, et ei osteta, kuna puudub tervik – lähimad poed, koolid ja lasetaiad on 7-8km kaugusel. Lisaks on tema maja suvilaks liiga suur. No me igatahes loodame, et ta niipea maja maha ei saa müüdud ja me saame siin rahulikult edasi elada. Õnneks Itaalia seadused käsivad 6 kuud ette teatada, seega kui peakski müüdud saama, siis on meil õnneks aega uut otsida. Aga nagu ma kirjutasin, loodan, et ei pea sellega tegelema ja saame antud maja asukoha võlusid nautida. Pildid maja eest, sisehoovist ja auto sissesõiduteest.

• 

• 

• 

Mõned sisse vaated ka, kõik asjad ei ole veel oma kodu leidnud aga enam vähem on juba viisakas 😀

Köögist saab edasi esimse korruse terrassile. See on kujunenud minu ja Jaagu lemmikuks. Hea kohe otse köögist kohvitassiga välja astuda ja õhtul niisama lebotada. Kui Rasmuse korrusele ka terrassile mööbli saame, siis ehk hakkame millalgi seal ka aega veetma. Praegu tsillib seal õhtuti põrandapadjal istudes Rasmus. Pildidl on ka vana ja uus redel, ma eelnevas postitused kirjutasin, et kapid on siin laeni ja ma ei ulata. Mees ostis pikema redeli, homme saan siis katsetada, kas ulatan asju panema ja võtma. Veel üks huvitav kogemus, kus kappi asjade saamiseks pean majas redelit kasutama hakkama.

• 

• 

Treppidel on huvitavad kunstiteosed, jagan siin paari esktreemsemat:

Meie magamistuba ja vaade aknast:

Ja Rasmuse korrus:

Pizzaahi, millega ma veel midagi peale ei oska hakata aga eks hooaja lähenedes tuleb asi endale selgeks teha ja siis pizzasid tegema hakata 🙂

Vaated tänavale – tegin pildid ülemiselt korruselt pisikesest aknast, kuna sellel korrusel ei ole tänava poolset rõdu. Maja planeering on selles suhtes hea, et terrassid on naabrite silmade eest üsna varjul v.a viimane korrus, kuhu samal tasemel olevad majad näevad ja mere äärest samuti, kui tahetakse vaadata:

• 

• 

Lõpetuseks öine vaade, kus taamal särab Catania. Paraku paremat pilti ei ole aga aimu saab. Oma silmaga vaadates on ikka hoopis midagi muud. See pilt on tehtud esimesel või teisel õhtul, praegu on linn nii udu sees, et midagi eriti ei paista, vaevu aimatavad tuled on näha. Loodetavasti saab see suure kuumuse aeg peagi otsa ja siis hakkab ka taas linna nägema. Liza hoiatas, et augusti lõpus ja veebruaris on siin paduvihmad, lühiajalised aga tugevad ja siis kõik upub, kuna äravoolu renne ega kanalisatsiooniauke siin ei ole. Pole ju vajadust. Õnneks oleme üsna kõrgel ja seega on lootust, et meile ülevalt midagi väga kaela ei uhuta. Küll soovitatakse siis koju jääda, kuna teed on raskesti läbitavad. Kus tähistatakse külmapühasid, kus vihmapühasid …